Eksamikonspekt
ja ainete endi koguse arvutamisel. Silmas peetakse ainete juurdetulekut ümbruskonnast (valgla, atmosfäär),
nende muundumisi ökosüsteemis ja kadusid (väljavool, aurumine, settimine). Kõige keerukam on arvestada
settimist, kuivõrd teatavatel tingimustel võivad settinud ained taas ringesse tulla.
Bilansiarvutused võib jagada laias laastus kahte suuremasse ossa:
a) vee bilansi arvutamine
b) vees olevate ainete bilansi arvutamine (näiteks biogeenid)
Vee bilansi arvutamisse peab suhtuma väga tõsiselt, sest praktika on näidanud, et eksimused ainete
kontsentratsioonide hindamisel on vähemtähtsad, kui vead veehulkade hindamisel.
Vajalikud morfomeetrilised ja üldlimnoloogilised näitajad:
Veekogude pindala, keskmine ja maksimaalne sügavus on esmatähtsad. Skeemid, kus on kujutatud põhja ja
ümbritseva keskkonna reljeef (batügraafia, hüpsograafia) koos veekihtide mahtude arvutamisega on vajalikud
vastavalt püstitatud eesmärgile