Storting Keskmine vanus on 38 aastat ja tavaliselt on peres 1 laps Nad püüavad suurendada soolist võrdõiguslikkus ning üldis heaolu (eriti lastele ja peredele) Perekondadega seotud poliitika 1. Hõlmab universaalset lapsehoolduspuhkuse programmi, mis on kättesaadev nii emadele kui ka isadele. 2. Vanematel on õigus pikendada palgata puhkust, eesmärgil last põetada, ilma, et oleks oht tööd kaotada Elanikkond püsib arvukana paindlikke seaduste tõttu Seadused julgustavad immigrantidel peredega Norra Kuningriiki elama kolida, pakkudes neile toetusi. Kasutatud kirjandus: http://www.docstoc.com/docs/43746169/PopulationPolicyinNorway https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0CCwQFjAA&url=http%3A%2F%2Fkoit.pri.ee%2Fwpcontent%2Fuploads %2F2012%2F03%2FNORRAKUNINGRIIK.doc&ei=tcBJUtLeFpCAhAezv4GIDA&usg=AFQjCNEVKH5D5SM5WjSTonEcFQd4p8vhA&sig2=r
probleemiks sisse-, ega ka väljaränne. Norra on heaolu riik, kuhu inimesed pigem soovivad sisse rännata kui sealt välja rännata, kuna seal on suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik ning head elamistingimused ja suur palk. 2.7. Rahvastikupoliitika Minu arvates on Norra rahvastikupoliitika üldiselt elanikkonda toetav. Püütakse suurendada võrdõiguslikkust ja üldist heaolu eriti noortele ja lastega peredele. Elanikkond püsib arvukana eelkõige paindlike seaduste tõttu. Seadused julgustavad immigrantidel peredega Norra Kuningriiki elama kolida, pakkudes neile toetusi. Samas on riigi ülesanne tagada norra rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade ka tulevikus. Valimisõigus kuulub norra kodanikele. 7 KASUTATUD ALLIKMATERJALID Norra lipp. – Lipuvabrik. http://www.lipuvabrik.ee/pood/norra-lipp/ (09.01.2016) Gifford, C., Laanisto, L. 2007
aastate alguseni oli teada vaid kuus leiukohta. 1994. aastast pärineb teade Taheva kandist. Lõuna-Eesti järvesid uurides leiti see kiil 2002. aastal Karula Köstre järves, kus ta lendas koos hännak-rabakiiliga. Samal aastal püüdsid Tartu ülikooli bioloogiaüliõpilased ühe suur-rabakiili Tartu lähistelt, Ihastest. Üllatusena leiti seni haruldaseks peetud liiki mullu rohkesti Karula rahvuspargist Mundilt, kobraste paisutatud ojale tekkinud järvekese äärest, ja eriti arvukana Tartu lähistelt Kärevere silla kõrval asuvast suletud vanajõe sopist. Mõlemas kohas oli teda niisama palju kui meil tavalist punakas-rabakiili (L. rubicunda). Võimalik, et Kesk-Euroopas kohati taandunud suur-rabakiil laiendab Eestis oma levilat. Seda huvitavam oleks asja põhjalikumalt uurida. Ohud ja vaenlased. Põhiline oht rabakiilidele on nende elupaikade, eelkõige vastsetele sobivate veekogude muutumine inimtegevuse mõjul.
annaabi.ee 
