M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
ma uskusin, et ta nina viltu võtab. Olin nii mõttes, et ei märganudki, kui kauaks ma paati
jäin. Viimaks vanamees hõikas ja küsis, kas ma olin magama jäänud või uppunud.
Viisin asjad kõik onni ja siis oligi peaaegu pime. Sel ajal, kui ma õhtuks süüa keetsin,
rüüpas vanamees paar korda, sulas üles ja hakkas jälle lärmama. Ta oli linnas ka purjus
olnud ja oli öö otsa rentslis vedelnud. Seda nägu ta oligi. Mõni oleks arvpnud, et ta oli
Aadam: paistis teine üleni mullast tehtud.-Iga kord, kui märjuke hakkas mõjuma, kippus ta
valitsuse kallale. Seekord ta ütles:
«Seda hüütakse valitsuseks! Pruugib seda vaid kord vaadata, ja kohe on näha, mis see on.
Seadused on sihukesed, et inimeselt võetakse poeg ara, -- inimese lihane poeg, kellega tal
on niipalju vaeva ja muret ja igasugu kulu olnud. Jah, parajasti kui inimene on viimaks