rühmadesse, mille koode korrigeeritakse kas üheks või teiseks lubatud koodiks. Koodi sammu suurenemisel avarduvad ka vigade avastamise ning korrigeerimise võimalused. Kui koodis on informatsiooni rohkem kui tema eristamiseks minimaalselt vaja, on tegu liiaskoodiga. Seega sobivad liiaskoodid veatõrjekoodideks. Tuntumad veatõrjekoodid on Hammingi ja Reedi-Mulleri koodid. Tabel 1.1 Arvkoodid ja arvusüsteemid Nr Koodi nimi Sümbolid ai Koodi valem või näide 1 Kahendkood 0, 1 La3 ⋅ 23 + a2 ⋅ 2 2 + a1 ⋅ 21 + a0 ⋅ 2 0 12 2 Kaheksand- 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 La3 ⋅ 83 + a2 ⋅ 82 + a1 ⋅ 81 + a0 ⋅ 80 kood 3 Kümnendkoo 0, 1, 2, 3, ... , 9 La3 ⋅ 103 + a2 ⋅ 102 + a1 ⋅ 101 + a0 ⋅ 100 d
kasutamine kt2 = 0,4 ja magnetiline induktsioon B = 0,1. Maksimaalne lüliti avatud oleku kestus q 0,4 t sees = = = 16 s. fC 25 10 -3 Trafode väljatöötamisel kasutatakse kahte meetodit, pindala meetodit ja südamiku geomeetria meetodit. Esimese meetodi eeliseks on südamike identifitseerimine tootja arvkoodi alusel. Need arvkoodid näitavad südamike mõõtmeid ja elektrilisi omadusi. Pindala meetodil arvutamine võimaldab projekteerijal saada südamike tehnilisi andmeid tootjate kataloogidest. Teine meetod on sobiv juhul kui vases-ja rauaskaod on rangelt piiratud. Need kaod mõjutavad trafo väljundit ning seega pinge reguleerimist. Siin näitab südamiku kujutegur kg magnetsüdamiku kasulikku pinda. Seda meetodit kasutatakse suhteliselt harva, sest see pole otseselt seotud tootjate kataloogide andmetega.
annaabi.ee 
