Eesti põllumaa keskmine hindepunkt on ligikaudu 43 palli. Parimatel maadel ulatub ca 60 ning halvematel ca 25 punkti. 1998.a. põllumajanduslik maa vähenes 17 tuhande ha võrra ja vastavalt sama suuruse võrra suurenes muu maa. Põllumajanduslik maa vähenes nii põllumaa, vilja- ja marjaaedade ja loodusliku rohumaa arvel. Maa kui ressurss on alati piiratud, sest maismaa ja riikide territooriumid on konstantsed. Kui mingi maade arvestuskategooria suureneb, siis teine arvestuskategooria peab vähenema. Alates 1990.a. loetakse põllumaa hulka ka kultuurkarjamaa ja kultuurheinamaa. 15. Külvipindade statistika ülesanded. Külvipindade dünaamika. Esimeseks tingimuseks taimekasvatustoodangu saamiseks maa olemasolu, selle harimine ja seemnete külvamine. Kasvupinna suurus on kõige olulisemaks teguriks, millest sõltub taimekasvatustoodangu maht
Maakasutust iseloomustavad näitajad: Vaadeldaval perioodil on muutumatuks jäänud territoorium, metsamaa ja vee all olev maa. 1998.a. põllumajanduslik maa vähenes 17 tuhande ha võrra ja vastavalt sama suuruse võrra suurenes muu maa. Põllumajanduslik maa vähenes nii põllumaa, vilja- ja marjaaedade ja loodusliku rohumaa arvel. Maa kui ressurss on alati piiratud, sest maismaa ja riikide territooriumid on konstantsed. Kui mingi maade arvestuskategooria suureneb, siis teine arvestuskategooria peab vähenema. Põllumajandusliku maa vähenemise peamiseks põhjuseks on asjaolu, et asulate ja linnade territooriumid suurenevad eeskätt põllumajandusliku maa arvelt. Põllumajandusliku tootmise seisukohalt on kõige tähtsam põllumaa, selat saadakse põhiline taimekasvatustoodang. Alates 1990.a. loetakse põllumaa hulka ka kultuurkarjamaa ja kultuurheinamaa.Maa kvaliteedinäitajad. Erinevad mullad on erineva kvaliteediga -; erineva põllumajandusliku väärtusega
annaabi.ee 
