Vana hea Rootsi aeg - arutlus
sündis ja ei võinud mõisast lahkuda ilma mõisniku loata. Seetõttu oligi talupoegade elu
Rootsi aja alguses pigem halvendanud kui paranenud. Talupoegade elu muutis paremaks
reduktsiooni kehtestamine. Hakati piirama mõisnike õigusi talupoja suhtes. Talupoeg
võis mõisniku peale isegi kaevata. Koostati vakuraamat, kus olid kirjas talupoegade
koormised mõisale, mis sõltusid nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Tööjõu
kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvastati adramaade järgi.
Võib öelda, et usu- ja hariduselu käisid Rootsi ajal käsikäes. Peale Liivisõda olid
kõik kirikud purustatud, kogudused ilma õpetajateta, loobuti ristimisest ja pastorite
haridus oli väga kehv. Rootsi võimudele oli tähtis luteri usu kehtestamine Eesti alal, kuna
nad tahtsid Eestit eelkõige rootsistada. Luteri usu levitamiseks püüdis Rootsi võim
edendada kooliharidust, välja anda rahvakirjandust ja pidada jumalateenistusi eesti
keeles
annaabi.ee 
