Erinevate kasvutingimuste tõttu võib niitude taimestik olla üsna erinev. Liivastel küngastel ulatub rohi vaevalt pahkluust kõrgemale, jõeluhas kasvab aga hein kesksuveks rinnuni. Ka taimeliigid on neil niitudel suures osas erinevad. Nii nagu metsas, sõltub ka niidul taimestik peamiselt mulla koostisest ja niiskusest. Niitude taimestikku mõjutab ka see, kuidas inimesed niitu kasutavad. Suurem osa heinamaadena kasutatavatest niitudest asub kuivadel muldadel. Neid nimetatakse aruniitudeks. Kui seal kasvab ka üksikuid puid ja põõsaid, nimetatakse seda puisniiduks. Vanasti tehti heina ka sooniitudel, kuid väikese heinasaagi tõttu neid praegu enam ei niideta. Kokku on looduslikke niite 5: 1.Puisniidud 2.Looniit 3.Rannaniit Rohkem rannaniitudest: http://www.keskkonnaamet.ee/lk100/index.php?id=11383 4.Lammi- ehk luhaniidud 5.Sooniidud(ei niideta enam üldse vähese viljasaagi pärast) Puisniidud
III 6 4 3 0 s e r v a n iit 370 370 K o k k u 26985 800 1105 1660 3010 3850 3790 3800 18015 45000 11 'Kadastik taastatakse loopealseteks ja aruniitudeks. Loopealne (6280*) 2013. aasta seisuga on Eestis hoolduses 2500 ha loopealseid. See ei taga loopealsete liigirikkuse säilimist ning kiire alade kinni kasvamine kadaka ning männiga muudab elupaigatüübi taastamise ajakriitiliseks. Aastaks 2020 on eesmärgiks hooldada vähemalt 7770 ha loopealseid. Taastamisega on plaanis alustada planeeritava perioodi alguses, et vältida edasist liigirikkuse kadu. Selle eesmärgi saavutamiseks on otstarbekas koostada
annaabi.ee 
