Eesti kergejõustiku ajalugu
Kuigi otsa tegid
lahti raskejõustiklased ja vutimehed, jõuti peatselt ka kergejõustiku juurde, mis läks üha
enam moodi. Mõne aasta jooksul kujunes Amblast koguni maakonna tugevamaid
kergejõustikukantse, kuhu koondus selle ala entusiaste kogu ümbruskonnast. Paraku
polnud Amblas pikka aega õiget spordiplatsi, alles kohalikku kooli võimlemisõpetajaks
tulnud Olav (Olaf) Topmani eestvedamisel alustati 1922. aastal spordiväljaku
väljaehitamist Arulagedale. Kuigi maa-ala spordiplatsi rajamiseks andis tolleaegne Aru
talu peremees tasuta, seisis suur ja vaevarohke töö ees: ehitis oli tarvis planeerida, pinnas
tasandada ning mätastest, kändudest ja kividest puhastada. Tänu kohalikele
spordisõpradele saadi kõigega eeskujulikult hakkma. Valmisid nii jalgpalliväljak kui ka
jooksurajad ning hüppe- ja heitepaigad. Peagi mõjus spordiväljaku valmimine hästi ka
tulemustele.
Sel ajal näitas amblalastest silmapaistvaid tulemusi Ants Strömberg
annaabi.ee 
