Embrüogenees ja lootevälised elundid ning lootekestad
Platsenta kaudu lähevad hapnik ja toitained difusiooni teel
emaka verest loote omasse, loote jääkained aga vastassuunas. Platsenta toodab ka hormoone,
mis aitavad ema organismil kohaneda rasedusega ja valmistuda lapse rinnaga toitmiseks.( D.
Burnie.Inimkeha. Koolibri, 2002. Lk 138)
Nabaväädiks nimetatakse loodet platsentaga ühendatavat nöörjat koevääti, mille kaudu nagu
juba eelnevalt öeldud, liiguvad toitained platsentast lootesse ja jääkained vastassuunas.
Platsenta sisaldab artreid ja veene ning on kuni 60 cm pikk. Peale sündi lõigtakse nabaväät
läbi ning sellest jääb järele arm, mida nimetatakse nabaks. Et nabaväät ei sisalda närve, on
selle lõikamine valutu.
Kokkuvõte
Embrüogenees on organismi looteline areng, mis algab munaraku viljastumise hetkest ning
kestab kuni lapse sünnini. Embrüogeneesi võib jagada kolme etappi: lõigustumine,
gastrulatsioon ning histo- ja organogenees.