Võru-Hargla nõgu
Nende kõrval hõlmavad osa
alast liivased märjad järvetasandikud. Sännast kirdes asub orundis ainulaadne munakalisest
kruusast oosilaadne vall, mis ulatub Nursini.
Tektooniliste lõhede kohal on maastikurajoonis jõedest Peetri, Vaidava, Pärlijõgi ja
Mustjõgi. Järvedest märkimisväärsemad Vagula ja Tamula. Võru orund saab osa põhjavett
seal pinnasesse imbunud sademeveest. Kuna Haanja kõrgustikult laskuv põhjavesi on
surveline, kujutab orund endast Võru ümbruses arteesivee ala. Võru linna asukoht on
sademevee äravoolu seisukohalt ebasoodus. Tulvavesi on tekitanud Võrus suuri üleujutusi.
Liivaste setete laialdase leviku tõttu on kõige suurem osa, 29% nõo pindalast leede- ja
leetunud mullad, mis tähendab suurt metsasust nendel aladel. Levimuselt teisel kohal on
moreenitasandikele ja savistele järvetasandikele omased näivleetunud mullad. Nendel asub
54% põllumaadest ning enamus laanemetsi.
annaabi.ee 
