· Merede ja ookeanide vesi. - Otse puhastuseks ei sobi. - Peale vee töötlemist (magestamist) saab kasutada. · Jõgede ja järvede vesi. · Vihmavesi. - sobib kasutada. - Ei sisalda veesetteid. - Pehme. - Võib sisaldada baktereid, mikroobe, vetikaid. · Puhastamiseks sobiv - Kare. - Sisaldab veesetteid. (rooste, katklakivi, lubjasetted) · Allikad · Kaevud - Salvkaevud. - Puurkaevud. - Arteesiakaevud. Vee omadused I · Pindpidevus - Külm vesi hoidub tilkadesse. (hommikune kaste) - Vesi ei saa puhastada. · Pindpidevust vähendavad: - Soojus. - Tensiidid. Vee omadused II · Vee karedus. - Kare vesi sisaldab palju mineraalaineid. a) Hea joogivesi. - Vee karedust mõõdetakse kareduskraadides. a) Pehme vesi (0-5 dH) b) Keskmise karedusega vesi (5-10 dH) c) Kare vesi (10-21 dH)
sügavuselt. Sis: soolasid(*katioonid-Na+;K+;Mg2+;Ca2+ *anioonid(Cl-;Br;I;SO3;PO4) 2.Kuumaveeallikad- asuvad vulkaanilistes piirk-s, kus magmakolded on maakoores pinnale lähemal- soojendab kivimeid ja need omakorda põhjavett. (2 laama eemaldumiskohas, 2 ookeanilise kokkupõrkealal või ookeanilise ja mandrilise kokkupõrkealal)Nt Am. läänerannik, Jaapan, Island, Aafrika idaosa. *Geiser-purskub veeauru kogunedes maa alla, rõhk suureneb, surub vee välja. 3.Arteesiavesi, arteesiakaevud- maa-alune survevesi, mis asub kahe vettpidava kihi vahel ning mis surve tõttu ise välja purskub(tavalises kaevus tõuseb vesi ainult põhjavee piirini) 4.Karst- protsess, kus põhja-või pinnavesi lahustub ja reageerib vees kergelt lahustuvate kivimitega(lubjakivi, dolomiit, sool, kips).Karsti tekkeks on vaja: *vees lah. kivimeid*niisket kliimat*liikuvat põhjavett*sooje temp.*õhukest pinnakatet JÕED (erosioon-ülemjooksul;setete transp-keskjooksul;akumulatsioon e setete
annaabi.ee 
