Seda hapnikku hulga nim vere hapnikumahtuvuseks. Hemoglobiini võime hapnikku siduda ja ära anda sõltub veel temperatuurist ja vere pH-st. Temperatuuri tõustes hemoglobiini võime hapniku siduda langeb. Hemoglobiini võime hapnikku siduda väheneb samuti vesinikioonide kontsentratsiooni tõustes. Happelisuse kasv kudede kapillaarides soodustab hapniku äraandmist verest oksüdatsiooniprotsessideks, kopsude kapilaarides kutsub happesuse langus esile hapniku sidumise vere poolt. Arteerio-venoosne diferents on hapniku mahuprotsendi vahe kudedesse voolavas arteriaalses ja äravoolavas venoosses veres. Näitab kui palju iga 100ml verd annab hapnikku ära kudedele. Puhkehetkel = 30-40%, raske kehaline töö = 50-60% (vereringe kiire, veresooned laienevad, verest hapniku ära andmine palju parem). Süsihappegaasi pinge on kudedes tunduvalt suurem kui kudede kapilaarides. Süsihappegaasi transporditakse peamiselt süsihappe naatrium- ja kaaliumisooladena.
annaabi.ee 
