Mihhail Bulgakov
Perekond kultuurilembeline, isa töötas mingis haridusasutuses. Laste õpetamisel pööras
tähelepanu kirjandusele ja ajaloole, ema aga muusikat ja sõnakunsti. Koolipoisina juba tahtis
kirjanikuks saada, aga siiski kahtles oma andekuses ja asus arstiks õppima Kiievis ja arstina ka
lõpetas 1916 a. Sai sõjaväearst. Siis tuli revolutsioon ja kodusõda, oli valgete poolel. Tal oli
võimalus emigreeruda, aga ta ei läinud, elas üle mitmeid Kiievi okupeerimisi.
Loobus arstielukutsest ja hakkas kirjanikuks. Läks Moskvasse, oli följetonist, pidas ka loenguid,
tegi ettevalmistusi mahukamateks kirjatöödeks. Juba tal ajal suhtus kriitika temasse vaenulikult,
ei lasknud end häirida, jäi endale kindlaks. Mõistis nõukogude võim jne on tragöödia just
haritlaste suhtes. 20. saj esimesel pooles ikka ilmus midagi ,,Saatanlik lugu" nõukogude võimu
bürokraatia arvustus. ,,Märkmed mansettidel", ,,Saatuslikud munad", ,,Valge kaardivägi"