Levimuusika ajalugu 11 6. MUUSIKA JA ÄRI Praeguseks ajaks on muusika muutunud väga suures osas tööstuslikuks kaubaks. Sellele on suuresti kaasa aidanud tehnoloogia areng, mis eeldab pidevalt uue kauba tootmist ja sellele tarbijaskonna leidmist. Muusikatööstuse kõige enam levinud produktiks on heliplaat, mille tootmisest võtavad osa helilooja, lu uletaja, pillim ehed, laulja, arranžeerija, kirjastaja, produtsent ja kauplus. Tööjaotus kõigi asjaosaliste vahel on järgmine: helilooja loob muusikala, luuletaja loob sõnad, arranžeerija on seadnud pala vastavale pillide koosseisule, kirjastaja on trükkinud noodid, pillimehed mängivad muusikapala, laulja laulab meloodia, produtsent on korraldanud helisalvestuse, plaadifirma on valmistanud plaadi, kauplus on selle müüki võtnud. 2% - produtsendile 3% - plaadifirma kasum 6% - lauljale
Chorus’te arv improvisatsioonis ei ole väikse ansambli puhul tavaliselt piiratud, sõltudes põhiliselt hetkeinspiratsioonist; harilikult lepitakse enne mängima asumist kokku vaid soolode (3–6-liikmelistes ansamblites saavad soleerimise võimaluse sageli kõik ansambliliikmed) järjekord. 46 Suurtes džässorkestrites muidugi nii lihtsalt ei saa ja siin on vajalikud küllaltki täpsed seaded, kus on arranžeerija poolt jäetud täpselt määratletud soolo-chorus’te kohad erinevatele pillidele ning neile ka sageli taustapartiid välja kirjutatud. Erandeid aga leidub ja nii oli siinkirjutajal võimalus Duke Ellingtoni orkestri kontserdil näha vaba käsitlust kirju- tatud arranžeeringust, kus maestro võimaldas solistil mängida rütmigrupi ja orkestri tausta- chorus’te saatel nii pikalt, kui see soovis. Et soolot lõpetada, andis solist märku dirigendile,
annaabi.ee 
