..7 MPa. b) Katalüütiliselt krakitakse peamiselt kergeid destillatsiooniprodukte (gaasiõli), kusjuures temperatuur on 510 o C...540 oC, rõhk 0,3 MPa. Katalüsaatoreina kasutatakse alumosilikaate, metallide oksiide Cr2O3, Al2O3 ja puhtaid metalle Pt, Ni. Katalüütilisel krakkimisel toimub peale molekulide lõhustumise veel molekulide struktuuri muutumine (isomeerimine, vesiniku ümberpaigutumine) ning alkaanide ja tsülkloalkaanide muundumine areenideks (aromatiseerumine). Katalüütilise krakkimisega saadakse kõrgema kvaliteediline bensiin kui termilise krakkimisega. c) VesinikkrakkimineVesinikkrakkimine on sarnane katalüütilisele krakkimisele selles, et ta kasutab katalüsaatorit, aga katalüsaator on vesinikkeskkonnas. Vesinikkrakkimine võimaldab lõhustada süsivesinikke, mis on katalüütilise krakkimise suhtes püsivad. On üldiselt enamkasutatav diislikütuse tootmisel kui bensiini tootmisel.
Olulisemad muutused naftakeemia protsessides Muutus Keemiline nimetus Pikkade süsinikuahelate katkemine pürolüüs Alkeenide, eelkõige eteeni moodustumine dehüdrogeenimine Normaalalkaanide muutumine hargnenud ahelaga ühenditeks isomeriseerumine Tsükliliste, eelkõige aromaatsete ühendite moodustamine Aromatiseerumine Koksi moodustumine söestumine Kasutamine Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata sest nafta hinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Nafta tarbimine maailmas on viimasel 12 aastal järjekindlalt kasvanud keskmiselt 1,8% aastas. Ja selgelt suurem on kasv arenguriikides. Kui USA tarbimine 1995-2005 kasvas tasemelt 17,7 miljonit barrelilt päevas(mb/p) tasemele 20,7 mb/p, siis Hiina tarbimine samal
Seetõttu töödeldakse edasi, vt joonis 1.9. b) Katalüütiliselt krakitakse peamiselt kergeid destillatsiooniprodukte (gaasiõli), kusjuures temperatuur on 510 oC...540 oC, rõhk 0,3 MPa. Katalüsaatoreina kasutatakse alumosilikaate, metallide oksiide Cr2O3, Al2O3 ja puhtaid metalle Pt, Ni. Katalüütilisel krakkimisel toimub peale molekulide lõhustumise veel molekulide struktuuri muutumine (isomeerimine, vesiniku ümberpaigutumine) ning alkaanide ja tsülkloalkaanide muundumine areenideks (aromatiseerumine). Katalüütilise krakkimisega saadakse kõrgema kvaliteediline bensiin kui termilise krakkimisega. Katalüütilist krakkimist on mitmeid variatsioone, aga vedelik katalüütiline krakkimine (Fluid catalytic cracking, FCC) on enamikes modernsetes rafineerimise tehastes bensiini tootmise tähtsaim osa. Termin tuli praktikast tahke katalüsaatori vedeldamisest seetõttu, et katalüsaatorit sai krakkimise reaktsiooni sektsioonist katalüsaatori regenereerimise sektsiooni viia ja sealt tagasi
annaabi.ee 
