Eesti muusika
Setumaa rahvalaul on mitmehäälne nn Setu terts nad laulavad kahe duuri vahele, see on
maast madalalt omandatud. Setu stiil on veidi venelik, kuid täpselt ei teata, mis venelik on.
Uuem rahvalaul tuleb 19. sajandil Superlinnade mõisa ümber, ka meremeestega. Suur osa
mõjutust Saksast.
Regilaulul eesriim, uuemal rahvalaulul lõppriim. Tekivad salmid. Laulma hakkavad ka
mehed. Vemmalvärssi või paroodiat laulavad mehed, naised aga sentimentaalset
armuromantikat. Salmikud sinna kirjutatakse laulud, viisid jäetakse tavaliselt meelde. Uued
tantsud : labajala valss Viini valss teistmoodi. Ringmängulaulud. G.Ernesaks on oma
loomingus kasutanud palju rahvalaulumuusikat.
Vaimulik rahvalaul.
Gregoriuse koraal kaob meie kirikutest 16.sajand, ,,taganeb" just protestantliku muusika eest.
Luteri koraali rahvalik variant. 16.-18- sajand , kõik muusika mis kuuled tuleb meelde jätta,
kui meeldis