Laulev revolutsioon
Tõeline laulev revolutsioon sai alguse 1988. a, kui isamaaliste laulude
esitamine massiüritustel muutus tavaliseks. Seda võib pidada ka laulva
revolutsiooni tippaastaks, mille suvekuid on rahvamasside poliitilise
aktiivsuse ja rahvusliku vaimustuse tõttu tagantjärele nimetatud kuumaks
suveks. Välja kujunes paarikümnest armastatumast laulust koosnev nn
põhirepertuaar, mida esitasid artistid kontsertidel ja mida lauldi ka omaette
pereringis. Ühe osa sellest moodustasid rahvusliku ärkamise aegsed laulud
19. sajandi lõpust, sealhulgas Eesti Vabariigi hümn ,,Mu isamaa, mu õnn ja
rõõm", mille avalikku esitamist võidi veel mõni aasta varem karistada kui
huligaansust. Lisandusid laulva revolutsiooni kaasaegsete artistide esitatavad
poplaulud eri zanrites (rokk, folk jm). Ülipopulaarseks sai Mattiiseni-