INDEX() ja 2 VL_06 MATCH() 3 VL_13 4 VL_02 5 VL_11 6 VL_11 7 VL_02 8 VL_11 p otsimine Koodid Nimetused Pakendis Hinnad 214002 Dor Blue juust 50% 100 g 5 1.1 214003 ARLA juust Kvibille Grädd.140g 10 1.48 214006 Juust ROSENBORG sinihallitus 125g 8 2 214073 FETAKI juust 500 g 24 2.19 214071 Juust Camembert 125 g 24 2.48 214157 Juust Atleet viil vaakumis (ca 150 g) 1 7.02 214158 Juust Eesti viil vaakumis (ca 150 g) 1 7.02
EMPLOYEES: ~470 MAIN COMPETITOR: HESBURGER Products/producers PRODUCT PRODUCER beef/poultry Esca Food Solutions Bread FSB Piekarnie Sp.z o.o. Milk A/S Rigas Piena Kombinats Icecream Arla Foods Coffee Paulig Tea Dilmah Cheese Hochland Salad UAB Salprone Syrups/sources Schwartauer Werke GmbH&Co.KGaA French fries Farm Frites Soft Drinks CocaCola THANK YOU
tarbitavast elektrienergiast. Samuti paikneb Taanis maailma suurim tuulegeneraatorite tootja Vestas. Äärmiselt olulised on ka Põhjamerest ammutatavad nafta ja maagaas, mille tootmiselt on Taani Norra ja Suurbritannia järel Euroopas kolmas. A.P. MøllerMærsk - merelaevanduse, gaasi-ja naftatööstuse ning kaubandusega tegelev ettevõte Danske Bank (Eestis Sampo Pank) TDC - telekommunikatsiooniettevõte Dansk Supermarked - A.P. MøllerMærskile kuuluv kaubandusgrupp Arla Foods - Skandinaavia suurim piimatööstus Danish Crown - Euroopa suurim sealiha tootja ISS - puhastus- ja hooldusteenuseid pakkuv ettevõte Carlsberg - suur õlletootja, millele kuulub muuhulgas ka Saku Õlletehas G4S - turvateenuseid pakkuv ettevõite Novo Nordisk - ravimitootja.
Anders Zorn 1860-1920 Maalikunstnik Maalis portreid ja rahvaüüpe Castles in the air 1885 37x26 cm Realism Soomes Suureks toeks iseseisvusliikumisele Albert Edelfelt Eero Nikolai Järnefelt Akseli Waldemar Gallen-Kallela Realism Soomes Albert Edelfelt 1854-1905 Maalikunstnik ja graafik Lõi ajaloomaale Valgusrohked vabaõhumaalid Tegi ka portreid Maalid: "Lapse matused", "Merel", "Luxemburgi aed Pariisis". Arla Cederberg 1883 Eero Nikolai Järnefelt 1863-1937 Maalikunstnik Helsingi ülikoolis õpetaja ja professor Maalis portreid, rahvaelu ja maastikumaale Akseli Waldemar Gallen-Kallela 1865-1931 Maalikunstnik ja graafik Rahvaelu ainelised maalid "Kalevala" kompositsioonid Realism Eestis Johann Köler August Weizenberg Amandus Adamson Johann Köler 1826-1899 Esimene eesti soost kunstnik Käitumislaad enamasti akadeemiline
asukohaga Jüris. Veel asuvad Taanis maailma ühed juhtivad vee-, küte- ja jahutussüsteemide tootjad Danfoss ja Grundfos. Üks olulisimaid ettevõtteid kaabli ja juhtimissüsteemide tootmise vallas on NKT. Küttesüsteemide tootjana on tuntud Aalborg Industries[2]. 3.2 Toiduainetööstus Toiduainetööstus on Taani teine suurem tööstusharu moodustades veerandi Taani tööstustoodangu müügist. Suurimad toiduainetööstusettevõtted on lihatööstus Danish Crown, piimatööstus Arla Foods, õlletootjad Carlsberg, Bryggerigruppen ja Harboes Bryggeri, kalatööstus Royal Greenland ning mitmed teised ettevõtted[2]. 3.3 Meditsiinitööstus Taani meditsiinitööstus on üks moodsamaid ja edukamaid maailmas. Ravimite ekspordilt elaniku kohta on Taani maailmas teisel kohal. Taanis valmistatakse üle 400 erineva ravimi, kuid olulisemad neist on insuliin ja antibiootikumid. Suurimaks ravimitootjaks on maailma
Üle 80% Taani ettevõtetest on väikesed või keskmise suurusega. Suurimaks korporatsiooniks on A.P. Møller - Mærsk, mis tegutseb merelaevanduses, gaasi- ja naftatööstuses ja kaubanduses. Eestis on A.P. Møller - Mærsk Loksa Laevatehase omanik. Suuruselt järgmisteks ettevõteteks on kommertspank Danske Bank (Eestis esindatud Sampo panga näol), telekommunikatsioonikontsern TDC, A.P. Møller - Mærsk kontserni kuuluv kaubandusgrupp Dansk Supermarked, toiduainetööstuse ettevõtted Arla Foods ja Danish Crown, puhastus- ja hooldusteenuseid pakkuv ISS, õlletootja Carlsberg, turvaettevõte Group 4 Securicor (endine Falck), hüpoteekpank Nykredit, kaubanduskontsern Coop. Danmark, Nordea pank, plastitööstus Borealis ja ravimitootja Novo Nordisk. Põllumajandus Taani põllumajandust iseloomustab kõrge tootlikkus ja kontsentreeritus. Samas on põllumajanduses hõivatud 3,3% tööjõust
ulatuslikud looalad.Iseloomulikuna esineb ka rannavalle.Saare lõunaosas valdavad mereliivatasandikud.Aastasadu kasutatud vanad põllusiilud ning heina-ja karjamaad on sööti jäänud.Kaitsealaga piirnev Kurevere ja Kehila ümbrus on hästi säilinud maastikustruktuuri ja küladega piirkond.Vilsandi rahvuspark Saaremaa ja kogu Eesti äärmises lääneosas on Vilsandi saarest seda ümbritevatest laidudest ning kihelkonna,Kiirsaare,Kuusnõmme ja Arla lahe rannikulaladest koosnev kaitseala.Lahustükina kuulub rahvusparki ka Tagamõisa poolsaare loodeotsas merest kerkiv poolsaar Harilaid.Vilsandi läänerannikul tõusevad kaljudena merest väikesed Vaika saared,mis võeti juba 1910.aastal huvitava linnustiku pärast pärast looduskaitse alla,seega oliloodud Baltimaade vanim kaitseala. Panga Räägitakse,et Panga pank ehk Mustjala pank Saaremaa põhjarannikul saare kõige tähtsam huviobjkt.Saarlased on sellesse väga kiindunud
otsuste tegemisel üks hääl. Kooperatiivide tegevust reguleerivad seadused fikseerivad ära minimaalse liikmete arvu (nt 5, kuid eri riikides võib selles numbris olla erinevusi), liikmete maksimumarvu ei reglementeerita. Soomest võib suurte kooperatiivide näidetena nimetada selliseid organisatsioone nagu SOK (nüüd rohkem tuntud kui S-grupp, kelle koosseisus on ka näiteks SOKOSe kaubamajad ja hotellid aga ka Prisma Peremarketid) ja Valio, Rootsi suuremaid kooperatiive on Arla ja ICA (Rimi Baltic´u emafirma). Inglismaal võeti 1970-ndatel aastatel kasutusele termin uuskooperatiiv. Selle all mõeldi tookord paljusid loodud väikseid kooperatiive, millele oli omane nn alternatiivsus ja rohelised väärtused. Mõju ka Põhjamaadele Tugev kooperatiivse ettevõtluse kasv toimus Põhjamaades 1990-ndatel aastatel. Liikumise „alternatiivsus” ja aatelisus samas taandus – pigem valitses lähenemine “vähem ideoloogiat, rohkem äri”.
Kooperatiivide tegevust reguleerivad seadused fikseerivad ära minimaalse liikmete arvu (nt 5, kuid eri riikides võib selles numbris olla erinevusi), liikmete maksimumarvu ei reglementeerita. Soomest võib suurte kooperatiivide näidetena nimetada selliseid organisatsioone nagu SOK (nüüd rohkem tuntud kui S-grupp, kelle koosseisus on ka näiteks SOKOSe kaubamajad ja hotellid aga ka Prisma Peremarketid) ja Valio, Rootsi suuremaid kooperatiive on Arla ja ICA (Rimi Baltic´u emafirma). Inglismaal võeti 1970-ndatel aastatel kasutusele termin uuskooperatiiv. Selle all mõeldi tookord paljusid loodud väikseid kooperatiive, millele oli omane nn alternatiivsus ja rohelised väärtused. Mõju ka Põhjamaadele Tugev kooperatiivse ettevõtluse kasv toimus Põhjamaades 1990-ndatel aastatel. Liikumise ,,alternatiivsus" ja aatelisus samas taandus pigem valitses lähenemine "vähem ideoloogiat,
Mida rohkem ostuvõimalused kasvavad, seda rohkem kasvab ka toodete pakkumine. Igapäevased massitooted ei erine üksteisest ei hinna ega kvaliteedi poolest, nii et reklaam võistleb kollokatiivsel tasemel: reklaamipiltide najal võidakse teha otsuseid. Aeg-ajalt vahetatakse välja pakendid, reklaam ajakohastatakse sihtrühma jaoks, et jääks uue ja värske toote mulje, kuigi tegelikult on vana. Massid vajavad kujutluspilte. Arla kastmereklaamis on terve filosoofia: pealkirjadeks retseptide nimed, kasutus esitatakse seal, nt Õunakaste kohtub jõulusingiga. Lõpptoode on isikustatud. Tooted tegutsevad autonoomselt ilma inimese juhtimiseta. Tooted vahendavad sihtrühmale sõnumit, et selline on teie elustiil, kuhu teatud toode kuulub. Reklaamid on agentiivsed, kuigi inimest ennast seal pole. Nende toodetega pöördutakse tarbija poole sinatades: sina tee seda.
- f,^.* at<*',t*p;cu-;* p ,^oeAta-^n*,y
P-uo+ra.a-p,+*&t**ts*1***4**:*g - y,pl"* p-8^i'4 n"X,t^U&t nnLlrn*oJg.,-
yy^:, MiJte. tU A u"u&^;. Ya4,4 f^he &.d#-. ffuth"t ot. ^tp"u:al"iz
tt!^t U"t*a d.^.
f,t!^w-dn
T.l*^iaui'nn- ba/,
annaabi.ee 
