M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
pandud; midagi paremat pole ma iial söönud. Buck ja ta ema ja kõik teised suitsetasid
maisipeadest piipe; neegrinaised olid ära läinud ja mõlemad noored tüdrukud ei suitsetanud.
Teised suitsetasid ja rääkisid, ja mina sõin ja rääkisin ka. Tüdrukud olid suured rätikud
ümber võtnud, nende juuksed rippusid lahtiselt seljal. Igaüks küsis midagi, ning ma
jutustasin, kuidas taat, mina ja kogu perekond olime elanud väikeses talus kaugel
Arkansase1 kolkas, ja mu õde Mary Ann jooksis ära ja naitus ega kuuldud temast enam
iialgi ja Bill läks teda taga ajama ega kuuldud temast ka iial enam; riing Tom ja Mort
surid, nii et siis ei jäänud enam muud kedagi kui mina ja taat. Aga taadist polnud enam
midagi asja ta murede pärast; ja kui ta suri, võtsin ma, mis järele oli jäänud, sest talu
polnud meie oma, ja sõitsin laevalael jõge mööda üles ja kukkusin üle parda; ja nii ma
sattusin nende juurde