„Mõistatuslik Muinas-Eesti"
Kuhni teadusteooria jätab määrangud kontekstist
lähtuvaks, on lihtne tuletada - küll isikliku ja sotsiaalse konteksti mõjutusest teadlik olles , et
arheoloogiateadlased on need, kes teevad arheoloogiat (kaevavad, õpetavad, kirjutavad
artikleid ja monograafiaid st. arheoloogid). (On aga hoopis iseseisva essee teema, kas
arheoloogiat üleüldse võiks teaduseks nimetada, sest paljude teadusteooriate alusel
humanitaaria ja sotsiaalia teaduse hulka ei kuulu.)
Üldiste arheoloogiaringkonnas kehtivate teoreetiliste eelduste ja seaduste põhjal hinnates, ei
saa M. Remmeli raamatut teaduslikuks nimetada, sest ta ei vasta lihtsalt etteantud
normaalteaduse ja paradigma nõuetele. Juba näitena on nimetatud juhud aja ja ruumi piiri
eiramisest ning selgema ja lahtiseletatud metoodika puudumisest. Silma torkab kohati
puudulik viitamissüsteem, mis eriti ilmneb ,,Eesti esiajaloost" pärinevates tsitaatides
lehekülgedel 18-26. Siinkohal ehk pisut paradoksaalsena tuleks mainida ka M