Bioloogia referaat (Inimese põlvnemine)
mõnikord ei elanud maailmas üle 10 000 paljunemisvõimalise indiviidi.
Uues uurimuses keskendutakse pigem kogu genoomile, mitte spetsiifilistele geneetilistele
liinidele, mida varasemates uurimustes käsitleti. Uut geneetiliste markerite uurimise meetodit
kasutades said teadlased uurida mitte ainult tänapäeva inimeste geene, vaid ka meie
esivanemate Homo erectus'e (keda peetakse suure tõenäosusega meie otseseks eellaseks), H.
Ergaster'i ja arhailiseH. Sapiens'i geene. Teadlased leidsid, et vaid kahes inimese DNA
järjestuses on piisavalt informatsiooni inimeste arvukuse määramiseks minevikus.
Lynn Jorde uuris koos kolleegidega genoomi osasid, mis sisaldavad mobiilseid elemente,
mida nimetatakse Alu-järjestusteks. Need on umbes 300-aluspaari pikkused DNA-lõigud, mis
sisenevad ise juhuslikesse kohtadesse genoomis. Seda ei juhtu kuigi sageli, kuid kui Alu-
järjestus on kuhugile genoomis sisenenud, jääb see sinna paljudeks põlvkondadeks
annaabi.ee 
