Johari Aken Ohvrilaev
(lk 62 3.lõiugu lõpp)
Ka võimaluse tasuta Sveitsi õppima minna ajas ema nurja, vihjates, et tahaks ka
kaasa minna ja seal uue poekese avada. Vaatamata sellele armastas Isebel oma
ema väga, sest ta oli ikkagi tema ema ja ta oli üksinda võõra rahva hulgas.(lk 66)
4.stseen
Lk 66 kahekõne
Martin: Jah, aga... ometi teile... peaks mingi väljapääs...
Isebel: Ärge vaevake oma pead minu pärast... ma olen väljapääsu juba leidnud.
Isebel: aga nüüd küllalt mõistuslikest argumentatsioonidest! Kas te olete
unustanud... meie laev sõitis Delose saarele... kolmkümmend päeva pole surma,
vaid ainult elu.
Lk 88 kahekõne
Martin: Isebel kas sa saad niisama kergelt kaheksateistkümne päeva pärast
lihtsalt minust lahkuda?
Isebel: Niisama kergelt nagu sina minust?
Martin: see... ei ole nii kerge
Isebel: aga see ei tohi ju nii olla... ei tohi! See on ju meie otsuse vastu!
Martin: missuguse otsuse?
Isebel: sa tead väga hästi... Mis lubas meile need kolmkümmend päeva.