Need ei ole kaasasündinud oskused. Väikesed lapsed omandavad varakult sooidentiteedi (nad saavad aru, kas nad on poisid või tüdrukud) ja ümbritseva keskkonnasoorollid (nad õpivad poiste ja tüdrukute sotsiaalseid mustreid ühiskonnas). Lapseeas pannakse alus ka lähedaste suhete loomise ja hoidmise oskusele, ning hakkavad kujunema isiklikud väärtushinnanguid. Seksuaalne areng erinevatel eaperioodidel Imiku- ja väikelapseiga (02 eluaastat) Arenguülesanded on järgmised. Laps on võimeline oma hooldajaid usaldama, on võimeline tundma mõnu puudutustest, oskab eristada mehi ja naisi, hakkab ennast teadvustama kui teistest sõltumatut isikut, hakkab arendama esmaseid sotsiaalseid suhteid eakaaslastega. Tüüpiline käitumine on järgmine. Laps tunneb huvi oma keha, ka suguelundite vastu, kogeb spontaanset seksuaalset erutust, naudib hooldajate puudutusi, naudib alasti olemist. Varane lapseiga
(kaob 2. kuul) Ujumisrefleks - teeb vees ujumisliigutusi (kaob 2-3 kuul) Kõndimisrefleks - kõva aluse kohal teeb kõndimisliigutusi (kaob 2. kuul) Pupillirefleks - pupilli suurus muutub vastavalt valgusele Babinski refleks - kui silitada talla alt, sirutab varbad laiali (kaob 1 ea lõpul) Moro refleks - kui kaob tugi, tõstab käed üles ja pigistab sõrmed kokku (kaob 6. kuul) 11. Imikuiga Arenguülesanded: Psühhosotsiaalne areng – Usaldus on kindlustunne, et vajadused saavad rahuldatud, paneb aluse mina-identiteedile. Usaldamatus, laps ei suuda õppida prognoosima keskkonnasündmusi. Võib kujuneda isiksus, kelle põhieesmärk on ennast kaitsta, kes ei usalda ennast ega teisi. Täiskasvanuna võib olla raskendatud lähisuhete loomine, eelhäälestus pettumusteks. Füüsiline-motoorne areng – muutuvad keha proportsioonid
Vanuseastmete põhilised arenguülesanded: Imikuiga (0-1 aastat) Põhiliseks arenguülesandeks on põhiturvalisuse väljakujunemine. Maimikuiga (1-3 aastat) Põhiliseks arenguülesandeks on iseseisvumine, oma ,,mina" leidmine ja oma tahte proovilepanek. Koolieelikuiga (3-6/7 aastat) Põhiliseks arenguülesandeks on initsiatiivi, algatusvõime väljaarendamine. Kainikuiga (6/7-11/12 aastat) Põhiliseks arenguülesandeks on töörõõmu, töökuse, kohuse- ja vastutustunde kujundamine. Murdeiga (11/12-15/16 aastat) Põhiliseks arenguülesandeks on oma identiteedi leidmine, et inimene igas mõttes, igas arenguvaldkonnas tajuks, kes ta on ja kes ta tahab olla, missugune ta on ja missuguseks tahab saada. Noorukiiga (16/16-20/22 aastat...
Noore arenguülesanded Kõik elusorganismid on võimelised arenema nii füüsiliselt, vaimselt kui ka sotsiaalselt. Minu arust kõige kergem on areneda füüsiliselt, seda saab teha füüsilise tööga ja trenniga. Kuidas areneda kõige kiiremini ja tõhusamalt vaimselt, füüsiliselt ja sotsiaalselt? Füüsilisel arengul on kaks tähendust: füüsilised võimed ja füüsiline kasv. Et füüsiliselt hästi kasvada tuleb hästi süüa ja kahjulikest kommetest hoidumisega. Füüsiliste võimete arendamiseks on vaja tegeleda aktiivselt spordiga või teha füüsilist tööd. Niimoodi on võimalik areneda füüsiliselt kõige tõhusamalt ja kiiremini, minu arvates. Sotsiaalseid võimeid on ka võimalik arendada suhteliselt kerge, kui on julgust rääkida erinevate inimestega erinevatest asjadest. Mõnes mõttes on seda ka raske teha, kuna kõikidele inimestele ei meeldi kõikidest asjadest rääkida ja mõnede teemade esiletoomine võib teist inimest ärritada. Sotsiaalse võim...
ELUKAAR Liana Kukava Õ16 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2015 SISUKORD Sissejuhatus Elukaare perioodid Arengu perioodid Mõjutavad tegurid Kokkuvõte Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Elukaar ELUKAARE PERIOODID Eripära, põhiprobleemid, arenguülesanded, erinevad vanusepiirid. ARENGU PERIOODID 1. IMIKUIGA (0-1.a) .Kiire areng; .harjumine välismaailmaga; .ümbritseva usaldamine; .inimkeele mõistmine; .usaldamatus; .turvatunde puudumine; .inimkeele mittetundmine. 2. MAIMIKUIGA (1-3.a) Kiire areng; õppimine; liikumine; soovid; iseseisvus; hoiakud ja normid; 3. KOOLIEELIKUIGA (3 - 6/7.a) Hea ja halva mõiste; lubatud ja keelatud mõiste;
Keskea arenguülesanded - Majandusliku toimetuleku saavutamine ja säilitamine, karjääriredeli tippu jõudmine Oluline märksõna antud eas on kriitilisus, millega vaadatakse üle kõik oma senised saavutused, seatakse uued eesmärgid. Kui keskealise mehe töö rahuldab teda, siis selles perioodis on võimalik jõuda karjääriredeli tippu. - Vaba aja harrastuste arendamine, loovus Kuna keskeas on karjäär püsiv ning lapsed on kodust lahkunud, leidub mehel rohkem vaba aega ning energiat, et tegeleda hobidega. Keskiga on paras aeg loominguliseks tegevuseks ning loovuseks ehk valmisolekuks hüljata vanad tegutsemisviisid ja anda koht uutele. - Murdeealiste laste toetamine arengus vastutustundlikuks ja õnnelikuks täiskasvanuks Keskeas saavad lapsed täisealisteks ning lahkuvad vanemate kodust, mis mõjutavab väga tugevasti perekonna elu – perekonna tähtsus väheneb. Mees peab sellega leppima ning leidma uusi lahendusi, et pe...
·MÄLU NÕRGENEB ·KESKEAJÄRGNE PERIOOD ·PENSIONILE 14 VANURIIGA (75-90a) ·SUURENEB ÜKSILDUS ·SÕLTUVUS TEISTEST ·TAANDARENG SÜVENEB 15 Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani 16 Kokkuvõtteks: Eluperioodid, mida inimene oma elukaarel läbib, on kõigile inimestele ühised ja nende jooksul tuleb täita teatud arenguülesanded. Kuid nende perioodide läbimine toimub igal inimesel erinevalt, just temale omasel, individuaalsel viisil, kusjuures vanusepiirid võivad oluliselt erineda. 17 Kokkuvõtteks: Inimene muutub ja areneb kogu elu jooksul. 18 Elukaar: 19 Elukaar: 20 Lõpp 21
mõtlemine enne tegusemist, puuduva objekti imiteerimine 1) Eeloperatsionaalne periood (2-7a) Sõnad → rääkimine Egotsentrism 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a) Mõtlemine Põhjus ↔ tagajärg Erinemine 4) Formaalsete operatsioonide periood (12-...) Abstraktne ja loogiline mõtlemine ERIK ERIKSON PSÜHHOSOTSIAALSE ARENGU TEOORIA • Teooria põhineb praktikal • Stadiaalne areng • Arenguülesanded • Kriisid • Lahendamata jäänud ülesanne • Hilisem kompenseerimine PSÜHHOSOTSIAALSE ARENGU ASTMED ERIKSONI JÄRGI 1) Usaldus – usaldamatus (0-1 a) → lootus 2) Autonoomia – häbi (1-3 a) → tahe 3) Initsiatiiv – süü (4-6 a) → eesmärgi mõistmine 4) Edukus – alaväärsus (7-11 a) → kompetentsustunne 5) Identiteet – rolliähmasus (12-18 a) → kindlus 6) Intiimsus – isolatsioon (18-30 a) → armastuse mõistmine
MURDEIGA Tüdrukutel algab murdeiga 1-3 a varem kui poistel. 10-12 a - üleminek murdeikka 12-14 a - varane murdeiga 15-16 a - keskmine murdeiga 17-18(20) a - hiline murdeiga Arenguülesanded 12-18 ea: Füüsiline kasv Formaalne mõtlemine Identiteedi kujunemine Emotsionaalne kasv Osalemine eakaaslaste gruppides Suhted vastassooga Füüsiline areng Toimuvad suured muutused, füüsiline kasv on väga kiire - see kurnab ja väsitab organismi. Saavutatakse füüsiline ja füsioloogiline küpsus (T 12-a, P 13-a). Hormonaalsed muutused tekitavad emotsionaalset tasakaalutust. Toimub ka seksuaalne areng - seksuaalse identiteedi kujunemine, huvi
5) Väljakujunemine-toimub ameti ja organisatsiooni tundmaõppimine ning enda kohandamine valitud ametiga Super karjäärietappide teooria põhiseisukoht on , et inimese eneseanalüüsi ja positsioneerimise oskus paraneb aja jooksul läbi isikliku kogemuse. Karjääritee vikerkaare teooria (Super) põhiseisukohad: 1) Karjäär on kombinatsioon erinevatest rollidest, mida inimene kannab oma elu jooksul. 2) Igas rollis ja eluetapil on inimesel teatud arenguülesanded, millega toimetulek/mittetoimetulek mõjutab tema edasist arengut. 3) Hakkamasaamine ühes rollis aitab saada hakkama ka teistes rollides 4) Elu jooksul erinevate rollide kestus, intensiivsus ja emotsionaalne tähtsus muutub. 5) Karjääritee valikud mis tahes ajahetkel sõltuvad oluliselt sellest, milliseid muid rolle ja millise intensiivsusega inimene sel ajal täidab. Karjääriplatooks nimetatakse olukorda, kus inimese edasine tööalane areng on väga
Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Ennast ümbritsevate inimestega olles õpib imik inimkõnet tundma ning rääkima. Esimese eluaasta jooksul areneb imik kiiresti. (Inimese elukaar...2014) Ta õpib ka usaldama või umbusaldama. Stimuleerivas ja turvalises keskkonnas saab esimese eluaasta lõpuks imikust iseseisvalt kõndiv, kindla tähendusega sõnu ütlev, nututa oma soove väljendav ning ümbritsevaid inimesi usaldav väikelaps. Kui imikuea arenguülesanded täidetud läheb laps üle teisele teadvuse ja sotsiaalsete suhete tasandile. (Inimese areng 2014) 4 2.3. Maimikuiga Maimikuiga kestab esimesest kuni kolmanda eluaastani. See on kiire kehalise ja vaimse arengu periood. Sellel perioodil õpib laps rääkima, iseseisvalt ja vabalt liikuma (käima, jooksma, ronima). Peale selle õpib ta iseseisvalt sööma ja kohaneb esimeste ühiskondlike hoiakute ja normidega, mis mõjutavad tema edaspidist elu
Vanuseastmete põhilised arenguülesanded Imikuiga (0-1a). 3-4 nädalasi lapsi nimetatakse ka vastsündinuteks (vastsündinuiga). Esimese eluaastaga harjub väike, õrn ja abitu imik välismaailmaga ning saab esimese kogemuse: kui lapse ümber olev maailm on hea ja sõbralik tema vastu, siis õpib väike imik seda maailma ka usaldama. Nii sõltub väikese lapse esimese eluaasta areng sellest, millised on tema ümber olevad inimesed, eelkõige tema vanemad käituvad. Vanematega suheldes õpib laps ka mõistma inimkõnet ning saab julgust õppida tundma ümbritsevat maailma. Esimesel eluaastal on imiku kasv ja vaimne areng kiire. Maimikuiga (1-3a). Ka maimikueas on lapse kasv ja vaimne areng kiire, aga aeglasem kui imikueas. Sellel perioodil hakkab laps rääkima, hakkab vabalt liikuma (käima, jooksma, ronima jne). Peale selle õpib ta iseseisvalt sööma ja omandab mitmesuguseid norme ja hoiakuid, mis mõjutavad lapse edaspidist elu. Maimikuna ...
Sissejuhatus Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Inimese muutused on kõige suuremad elukaare alguses ja lõpus. Elukaare alguses inimene hakkab arenema ja õppima. Elukaare lõpuosas hakkab toimuma taandareng. Kogu elutee võib joonistada kaarena. Iga inimene käib läbi kõik eluperioodid. Kõik eluperioodid moodustavad terviku. Igal eluperioodil on omad arenguülesanded ja probleemid. Inimese eluperioodid 1. Imikuiga : Esimene periood on imikuiga. See kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni. Selle aja jooksul harjub imik maailmaga, kuhu ta sattunud on. Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Et laps õpiks usaldama, peab maailm olema sõbralik ja abivalmis. Teda mõjutavad ümbritsevad inimesed. Eriti just ema ja isa, ka vanemad õedvennad
langeda teiste poolt sildistamise ohvriks. Mida noorem on laps, seda vähem esineb teadlikku kiusamist ja norimist, kuigi lapsed on väga otsekohesed ja ei filtreeri veel oma peas, kui palju valu võivad nende sõnad kellelegi teha. Laste psühhosotsiaalset arengut kirjeldaksin Eriksoni teooria üldpõhimõtetel. Tema teooria põhineb suuresti praktikal. Arengut tuleb vaadelda staadiumite kaupa - areng on stadiaalne Igas staadiumis on oma arenguülesanded, mis tuleb täita, et saaks liikuda järgmisesse staadiumi Iga staadiumiga kaasnevad kriisid, mille läbitegemine on isiksuse arengu huvides Probleemid tekivad siis, kui arenguülesanne jääb lahendamata ja inimene võtab teatud perioodist kaasa negatiivse tunnuse Kui teatud perioodil jääb konflikt lahendamata, on võimalik seda teatud määral hiljem kompenseerida. Järgmiseks toon välja Eriksoni järgi psühhosotsiaalse arengu astmed: 1
Erinevus on selles, et muudes kohtades on tavaliselt palju lapsi, kes on alguses võõrad, kodus on aga kõik omad. Kõigis kohtades on omad kohustused ja reeglid. 3. Olete vähemalt filmides, aga võibolla ka tegelikus elus jälginud, kuidas mõne muu kultuuri, muu rahvuse esindajad oma lapsi kasvatavad. Milliseid erinevusi võrreldes Eestis levinud kasvatustraditsioonidega olete märganud? 3. Lapse karistamine füüsiliselt 4.Sõnastage iga vanuseastme põhilised arenguülesanded. Kuidas teile tundub, millise vanuseastme arenguülesandeid täidetakse suhteliselt hästi? Millise vanuseastme kasvatajatel on kasvatatavatega kõige rohkem probleeme? 4. 1) Turvalisuse tagamine 2) Eeskuju 3) normide ja väärtuste esindamine, seaduste ja korra sisendamine 4) Omavahelised suhted Eeskuju andmisel on probleeme paljudel. 5. Mis on iga kasvatusstiili head, mis halvad küljed? 5. Minnalaskev kasvatus- vanemad peavad oma tarbeid tähtsamaks kui lapse tarbeid
ning sellest tulenevalt on ka arenemised ja anded erinevad. Inimese areng Inimese arengut võib ka teisiti nimetada elukaarena. Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Inimese muutused on kõige suuremad elukaare alguses ja lõpus. Elukaare alguses inimene hakkab arenema ja õppima. Elukaare lõpuosas hakkab toimuma taandareng. Kogu elutee võib joonistada kaarena. Iga inimene käib läbi kõik eluperioodid. Kõik eluperioodid moodustavad terviku. Igal eluperioodil on omad arenguülesanded ja probleemid. Elukaareuurimuses püütakse selgitada inimese arengut tervikuna. Elukaareidee lähtekohad on kokkuvõtvalt järgmised: · Inimese areng jätkub kogu eluaja. Ka täisea ja küpsuse/vanaduse elujärkudes tekib inimest uuendavaid võimeid ja jõude. · Iga inimese elu moodustab ainulaadse individuaalse terviku. · Suurtest individuaalsetest erinevustest hoolimata võib inimese elukaarelt leida arengu üldisi seaduspärasusi.
haarata (kaob 2. Kuul Ujumisrefleks– teeb vees ujumisliigutusi (kaob 2-3 kuul) Kõndimisrefleks–kõva aluse kohal teeb kõndimisliigutusi (kaob 2. kuul)- Pupillirefleks–pupilli suurus muutub vastavalt valgusele Babinski refleks–kui silitada talla alt, sirutab varbad laiali (kaob 1 ea lõpul) Moro refleks–kui kaob tugi, tõstab käed üles ja pigistab sõrmed kokku ( kaob 6 kuul ) 11.Imikuiga – arenguülesanded, füüsiline-motoorne, kognitiivne, psühhosotsiaalne, sotsiaalne, emotsionaalne ja kõne areng, kriitilised keskkonnamõjud
konkreetses ajas ja ruumis aset leidnud sündmuse kirjeldus, mida õppimise eesmärgil käsitletakse võimalikult erinevatest vaatepunktidest Psühho-, sotsiodraama Psühhodraama eesmärgiks on õppida paremini tundma iseennast ja reguleerima oma käitumist. Ühe inimese probleem "lavastatakse" ja uuritakse erinevaid võimalusi selle lahendamiseks. Olulisel kohal on tunnete läbielamine. Sisuliselt on tegemist ühe psühhoteraapia liigiga Arenguülesanded (learning by doing) Nt kaasamine teise valdkonna projektidesse, teise rolli täitmine projektis, mingi dokumentatsiooni koostamine, ettekande tegemine, artikli koostamine, loengute andmine, koolituse ettevalmistamine ja läbiviimine, ürituse korraldamine, strateegiaprotsessis osalemine jmt Rotatsioon (ka secondment) Teatud perioodi vältel sarnase töö teostamine teisel ametikohal/teises üksuses /teises organisatsioonis/teises riigis Vaatlus
91. Ego-kaitsed. Freud. Eitus ebaedu kohta, regressioon primitiivsemasse seisundisse, muutud lapsikuks, jäämäe metafoor. 92. Suur viisik isikusepsühholoogias. Määrab käitumise 1.Ekstraversioon 2.Neurootilisus e tundlikkus 3. Sotsiaalsus e kontaktivõimelisus 4.Meelekindlus 5.Avatus. McCrae ja Costa 93. Eriksoni teooria (millist konflikti lahendavad noored). Erikson vaatab arengut stadiaalselt. Igas staadiumis vaja täita oma arenguülesanded, et liikuda edasi. Nooruses intiimsus vs isolatsioon. Lähedaste suhete loomine, armastus. 94. Isiksuse häired. ,,Uued" häired. 95. DSM. 5 diagnostika liigitust häiretele. 1.Klliniline häire- vaimsed ja õppimishäired 2.Isiksuse ja vaimse puud ehäired 3. Meditsiiniline iseloom, teravus ja füüsilised häired 4.Häire psühhosotsiaalsed ja keskkonna tegurid 5.Alla 18.a üldhinnang 96. Depressiooni levik.
lähestikku. Isiksuse areng: iga inimene tahaks kujutleda elatud elu tervikuna millel on tähendu s ja väärtus. Pensionieas on vananemise normaalse kulgemise puhul võimalik teha uusi valikuid: osaleda harrastustegevuses, õppida, tegeleda lapselastega jne Uuritav eakas oleks hea meelega läinud õppima juurde veel midagi uut: akordioni õpe, rahvatantsu... Kahjuks, elades maal õppimisvõimalused on piiratud. Igal vanuseperioodil on omad arenguülesanded, probleemid ja kriisid (Havighurst 1971). Eluea kestel võivad mitmed sündmused inimese elukäiku mõjutada- lesestumine ja tütre surm mõjutasid antud inimest väga psüühilisel tasandil. Tänu õigel ajal saadud psühholoogilise abile, klient tuli kriisist välja. Kriiside lahendamisest oleneb eluperioodide ja terve elutee õnnestumine või ebaõnnestumine. Tema puhul on tähtis, et mitte uuesti kriisi langeda, tal peab olema arenguruumi- s.t. mingi huvitav hobi, uued
Lastelt oodatakse, et neil kujuneks arusaamine sotsiaalse käitumise normidest (st vanusega lisandub nii võimalusi kui ka vastutusi). Tavaliselt tunnevad nii poisid kui ka tüdrukud huvi enda soorolli täitmiseks vajalike teadmiste ning oskuste vastu ja omandavad viimaseid hoolega. Need puudutavad riietumist, käitumismaneere, puhtusearmastust, mängueelistusi jms. R. Havighurst on analüüsinud laste ealisi norme ja nende põhjal formuleerinud arenguülesanded. (Havighurst 1972; viidatud Krull 2000: 139 järgi) Näiteks nimetab Havighurst väikelaste puhul selliste 5 ülesannetena kõndima, rääkima, iseseisvalt toituma, poti peal käima ning sooliste erinevuste ja normide õppimist, füüsilist ja sotsiaalset maailma iseloomustavate mõistete omadamist, lugema hakkamiseks ettevalmistumist ning hea ja halva eristamist. Nende ülesannetega õigeaegne toimetulek on eelduseks järgnevate ülesannete lahendamisele. Ebaõnnestumise korral võib aga
suhtlemine), sotsiaalsed kontaktid, õpetaja, lähima arengu tsoon. Konstruktivistlik lähenemine (John Dewey)- aktiivõpe, probleemipõhine õpe. Humanism- kasvu- ja arengupotentsiaal, õppijakeskus, koostöö, toetamine, kogemuslik õppimine. Arenguteooriad Freud, Erikson, Piaget, Kohlberg. Eriksoni psühhosotsiaalne areng - Teooria põhineb praktikal Arengut tuleb vaadelda staadiumite kaupa - areng on stadiaalne Igas staadiumis on oma arenguülesanded, mis tuleb täita, et saaks liikuda järgmisesse staadiumi, Iga staadiumiga kaasnevad kriisid, mille läbitegemine on isiksuse arengu huvides, Probleemid tekivad siis, kui arenguülesanne jääb lahendamata ja inimene võtab teatud perioodist kaasa negatiivse tunnuse Kui teatud perioodil jääb konflikt lahendamata, on võimalik seda teatud määral hiljem kompenseerida. Piaget uskus et bioloogiline küpsemine valmistab lapse ette kognitiivseks arenguks
Lastelt oodatakse, et neil kujuneks arusaamine sotsiaalse käitumise normidest (st vanusega lisandub nii võimalusi kui ka vastutusi). Tavaliselt tunnevad nii poisid kui ka tüdrukud huvi enda soorolli täitmiseks vajalike teadmiste ning oskuste vastu ja omandavad viimaseid hoolega. Need puudutavad riietumist, käitumismaneere, puhtusearmastust, mängueelistusi jms. R. Havighurst on analüüsinud laste ealisi norme ja nende põhjal formuleerinud arenguülesanded. (Havighurst 1972; viidatud Krull 2000: 139 järgi) Näiteks nimetab Havighurst väikelaste puhul selliste ülesannetena kõndima, rääkima, iseseisvalt toituma, poti peal käima ning sooliste erinevuste ja normide õppimist, füüsilist ja sotsiaalset maailma iseloomustavate mõistete omadamist, lugema hakkamiseks ettevalmistumist ning hea ja halva eristamist. Nende ülesannetega õigeaegne toimetulek on eelduseks järgnevate ülesannete lahendamisele. Ebaõnnestumise korral võib aga
põhiseisukoht on , et in eneseanalüüsi ja – Rahvastiku vananemine, naiste kasvav tööhõive positsioneerimise oskus paraneb aja jooksul läbi ning tööjõu liikuvuse tõus; Muutunud tööturg; isikliku kogemuse. K on kombinatsioon erinevatest Töösuhete lühenemine ning nende muutunud isel rollidest, mida in kannab oma elu jooksul.; Igas (projektitöö, kaugtöö, freelancerlus jne). Töötuse rollis ja eluetapil on in teatud arenguülesanded, kasv. Ebakindluse kasv töövõtja jaoks, mis tekitas millega toimetulek/mittetoimetulek mõjutab tema vajaduse olla pidevalt konkurentsivõimeline, et edasist arengut. ;Hakkamasaamine ühes rollis aitab mitte välja kukkuda; Elukutsete muutumine. Uute saada hakkama ka teistes rollides ;Elu jooksul tööde tekkimine, mis nõudsid uusi oskusi ja teistmoodi suhtumist. Sama ameti töö sisu kontekstualismi ning kaose teooriatega. Kui
kodu, kust hoolealune pärineb, ei saa nad siiski kasvukeskkonnana toimida kodu vääriliselt (Nykopensius 23-25) 5. Kasvandike enesehinnang, suhted eakaaslastega, käitumine probleemsituatsioonides. Igal eluperioodil on omad ülesanded, mille edukas täitmine viib õnnele ja edule, toimetulematus aga ebaedule, ühiskonnast kõrvalejäämisele ja/või võimalikele raskustele järgnevatel etappidel. Noorukiea peamised arenguülesanded: · Enese füüsilise ja vaimse oskuse realiseerimine; · Oma sooga kaasnevate rollide ning sotsiaalselt vastutustundliku · Eakaaslastega suheteloomine Kasvandike enesehinnang Kalli Loogi väidab oma analüüsile toetudes, et valdava enamiku kasvandike puhul on iseloomulikuks rahulolematus, hüljatuse- ning üksijäetuse tunne. Palju on ka neidki, kes tunnevad end kurvameelsete, saamatute, teistest erinevate ja õnnetutena.
2) Latentne periood (6/7-10a) - rahulik periood, laps omandab teadmisi, kultuuriväärtusi. 3) Genitaalne periood (murdeiga- 10a-täiskasvanuiga) Tekib huvi vastassoo vastu. Nauding seksuaalaktist. Fiksatsioon - kui mõne arengustaadiumi vajadused jäävad rahuldamata, pöördub inimene sellele astmele tagasi (prelatentsesse perioodi). Eriksoni arenguteooria – Teooria põhineb praktikal Arengut tuleb vaadelda staadiumite kaupa - areng on stadiaalne Igas staadiumis on oma arenguülesanded, mis tuleb täita, et saaks liikuda järgmisesse staadiumi Iga staadiumiga kaasnevad kriisid, mille läbitegemine on isiksuse arengu huvides Probleemid tekivad siis, kui arenguülesanne jääb lahendamata ja inimene võtab teatud perioodist kaasa negatiivse tunnuse Kui teatud perioodil jääb konflikt lahendamata, on võimalik seda teatud määral hiljem kompenseerida. Psühhosotsiaalse arengu astmed Eriksoni järgi: 1. Usaldus vs usaldamatus (0-1 a)
kiindumusteooria. Sotsiaalse arengu teooria juures on oluline psühhosotsiaalse arengu aste 1. Usaldus vs Usaldamatus. Laps peab saama füüsilist lähedust, soojust, silmsidet ja vajadustele kiiret reageerimist- nii tekib lapses turvatunne. Ka ema turvatunne peab olema tagatud isa poolt. Eriksoni teooria üldised põhimõtted: ● Teooria põhineb praktikal ● Arengut tuleb vaadelda staadiumite kaupa - areng on stadiaalne ● Igas staadiumis on oma arenguülesanded, mis tuleb täita, et saaks liikuda järgmisesse staadiumi ● Iga staadiumiga kaasnevad kriisid, mille läbitegemine on isiksuse arengu huvides ● Probleemid tekivad siis, kui arenguülesanne jääb lahendamata ja inimene võtab teatud perioodist kaasa negatiivse tunnuse ● Kui teatud perioodil jääb konflikt lahendamata, on võimalik seda teatud määral hiljem kompenseerida.(Leuska, 2010) Psühhosotsiaalse arengu astmed Eriksoni järgi:
kultuuriväärtusi. 3) Genitaalne periood (murdeiga- 10a-täiskasvanuiga) Tekib huvi vastassoo vastu. Nauding seksuaalaktist. Fiksatsioon - kui mõne arengustaadiumi vajadused jäävad rahuldamata, pöördub inimene sellele astmele tagasi (prelatentsesse perioodi). Eriksoni teooria üldised põhimõtted: · Teooria põhineb praktikal · Arengut tuleb vaadelda staadiumite kaupa - areng on stadiaalne · Igas staadiumis on oma arenguülesanded, mis tuleb täita, et saaks liikuda järgmisesse staadiumi · Iga staadiumiga kaasnevad kriisid, mille läbitegemine on isiksuse arengu huvides · Probleemid tekivad siis, kui arenguülesanne jääb lahendamata ja inimene võtab teatud perioodist kaasa negatiivse tunnuse · Kui teatud perioodil jääb konflikt lahendamata, on võimalik seda teatud määral hiljem kompenseerida. Psühhosotsiaalse arengu astmed Eriksoni järgi: 1. Usaldus vs usaldamatus (0-1 a)
sinnakanti. Küsiti, et kes ütles seda ja mis koolkonda kuulus. (Loengust mäletan seda tsitaati, aga ei tulnud meelde, kes seda ütles. Täpne tsitaat pole meeles ka paraku. Kui Sulle see tuttav tundus, siis ole hea ja ütle, kes seda ütles. Päris huvitav oleks teada. Ise pakkusin, et Piaget, aga millegipärast kardan, et ikka polnud tema) J.B WATSON oli see meeees, mees. mis koolkond? - Biheiviorism (keskkonnateoreetiline lähenemine) 4) Mis on pärast sündi kohanemisega seotud arenguülesanded? Esmased ülesanded sünnijärgselt: * toitumise muutus - suu kaudu sööma ja toit on teine. * hingamise muutus - peab ise hakkama hingama. * seedeeritus - kuna toit on erinev, peab see ka muutuma. Seedeeritus küpseb alles kolmandaks elukuuks. * temperatuuri regulatsioon * erinevused stimulatsioonis 5) Nimeta psühhoseksuaalsed arenguastmed Psühhoseksuaalsed arenguastmed: * oraalne faas (0-1a) sugulise rahulduse saab inimene suu kaudu - imemine.
tasemest veidi keerukamaid ülesandeid, mida ta küll iseseisvalt veel lahendada ei suuda, kuid mille lahendamiseks on ta juba võimeline ühises tegevuses täiskasvanu või suurema lapsega või neid jäljendades. Sellised ülesanded pakuvad lapsele huvi ja pinget, esitades talle väljakutse, kuid on samas tema õppimisvõime piirides. Nii kasutatakse ära lapse loomulik õppimisvõime ja luuakse parimad eeldused tema arenguks. Arenguprobleemiga on tegu siis, kui kindlad arenguülesanded pole täidetud. Arenguprobleem esineb kui vastuolu või ebakõla järgmiste asjaolude vahel: a) indiviidi enda arengueesmärk; b) tema arengupotentsiaal; c) arengunõuded, mida esitab pere, lasteaed, kool; d) arenguressurss. Teisisõnu- keskkond võib esitada lapsele tema arengupotentsiaali seisukohalt kas liialt kõrgeid või liialt madalaid nõudmisi ja ei arvesta seega lapse individuaalseid iseärasusi ja vajadusi. 31
erinevused sisse. Raha tähendus on majandslik ja psüholoogiline Majanduslik- vahetusvahend, arvestusühik, väärtuste mõõt ja maksevahend Psühholoogiline- afektiivne, sümboolne ja käitumislik komponent. Afektsionaalne Käitumuslik Sümboolne 18.12.2014 loeng Abi noorukitele üleminekul lapseeast täiskasvanuikka Noorukiiga üleminekuperiood lapseeast täiskasvanuikka Raskused üleminekuperioodil: *Probleemid või lahendamata küsimused/arenguülesanded *Minaga seotud areng: Identiteedi otsingud/autonoomia *Ebastabiilsus ja tasakaalutus või kohanemine uue rolliga ühiskonnas Nooruk ei ütle et ta on mingi sugune vaid et tal on teatud küsimused selles eas, mida on vaja lahendada. Teisalt kas nooruk on teistele probleeme või on iseendale. Küsimus sellline „Alice Imedemaalt“: Kes ma selline olen?. Nooruk on pigem küsimärk endale kes ma olen, kust ma tulen, kuhu ma lähen.
.......................................72 Sünnituse järgne periood..........................................................................................73 Loode ja vastsündinu................................................................................................76 Mõned probleemid, mis on seotud vastsündinutega.............................................79 VÄIKELAPS 03 AASTANE....................................................................81 Väikelapse arenguülesanded....................................................................................81 Maailma suhtumise sünd..........................................................................................83 Vastsündinu info saamine.....................................................................................83 Vastsündinu reageeringud.....................................................................................86 Kasvamine..............................................
annaabi.ee 
