on käitumise ja tegevuse peamine teadlik suunaja. Teiseks tähtsaks faktoriks pidas ta lapse tihedat sidet vanematega ning arenguks vajalikku ajaloolis-kultuurilist sotsiaalset keskkonda. Eriksoni arvates kestab ego areng kogu inimese eluea ning see on võimeline ületama psühhosotsiaalseid pingeid mistahes elu perioodil. Erikson käsitles inimese elu kaheksa eluea kriisiperioodi, mida võib käsitleda ka psühhosotsiaalse arenguastmena. Igal arengustaadiumil on domineeriv ülesanne, mille lahendus võib õnnestuda või ebaõnnestuda. Igaüks, kes õpib toime tulema kriisiga mingil konkreetsel arenguastmel, omandab emotsionaalse jõu ja oskused järgmiste kriiside ületamiseks. Eriksoni isiksuse arengu staadiumid: Imikuiga (0-1a) - põhiusaldus või usaldamatus. Põhiusalduse väljakujunemises on otsustav osa imiku ja tema ema (hooldaja) suhetel. Ema tundlik reageerimine lapse
Tõenäoliselt on erialaliitude ülesanne antud probleemiga senisest aktiivsemalt tegelda, et aidata VKEsid seadus- ja bürokraatiaprobleemide lahendamisel. (Eesti VKEde arengusuundumused: 27) Arvete maksmatajätmine või maksmisega viivitamine klientide poolt on probleemiks 43% ettevõtjatele, kusjuures vähem üksikettevõtjatele, enam 10 kuni 49 töötajaga ettevõtetele. Siin on pigem tegemist sellega, et ettevõtte jaoks kõige keerulisemal arengustaadiumil üleminekul mikroettevõtte kategooriast tõsisemalt võetavaks väikeettevõtteks ilmnevadki kõige tõsisemad arenguprobleemid. Tundub, et üheks peamiseks probleemiks võib kujuneda ebapiisav likviidsus. Ilmselt just sellel arengusammul peaksid ettevõtjad leidma kas soodsat lühiajalist laenu, finantsjuhtimise konsultatsiooni vms. Möödunud suure majandusedu tingimustes ei peetud väga suureks probleemiks seda, kui keegi jättis mõne arve maksmata. Praeguses olukorras nõuab
Mõistmaks iga töötaja väärtust organisatsioonile on vaja inimest kui indiviidi paremini tundma õppida ja mõista tema käitumist organisatsioonis. Tuleb ühildada isiklikud eesmärgid organisatsiooni eesmärkidega. Muudatuste protsessis tuleb teha võimalikult palju selgitustööd ning rõhutada, et iga indiviid on protsessi kaasatud ja tema arvamus on tähtis. Muutusi organisatsioonis võib vaadelda erinevate kultuuride vaheldumisena. Igal organisatsiooni arengustaadiumil on valdavaks mingisugune kultuur, mida iseloomustab erinev juhtimistiil. Igale inimesele, kui juhile, on mingi stiil lähedasem kui teine ja ta tunneb ennast organisatsioonis mugavamalt, kui organisatsiooni arenguaste on just tema stiilile kõige sobivam. Samas on juhtide ebaõnnestumise üheks oluliseks põhjuseks see, et nad valivad vale stiili, mis ei vasta organisatsiooni arenguastmele. Organisatsiooni pideva arengu tagab juht, kes mõistab muutuste olemust ja suudab ohjata
käitumisele. Neile tuleb õpetada vastutustunnet. Kuna lapsed vajavad kindlustundeks piire on see iga vanema kohus need luua. Ning tuleb jälgida, et kõiki piire järgitaks järjekindlalt. Kõige parem viis lastele näidata piiride seadmist on see, kui vanemad peavad ise ka nendest piiridest kinni. Kasvatus toimib läbi eeskujude, lapsed õpivad rohkem tegudest kui sõnadest.. Impulsiivset käitumist peaks vältima. Lapse kasvatamisega kaasnevad nõudmised ja ülesanded on igal arengustaadiumil erinevad. Imik vajab otsest kontakti rohkem kui väikelaps; väikelapse puhul läheb vaja ettevaatlikkust ja tal tuleb pidevalt silma peal hoida. Koolilaps, samuti nagu ka teismeline, avardab oma raame ja nõuab rohkem tegevusruumi. Tormide tekkimine on loomulik, kuid viis, kuidas need vaibuvad, sõltub sellest vundamendist, mis te lapsevanemana olete ladunud.. Vastsündinu Selles vanuses sõltub laps täielikult vanemast. Tähtis on juba varakult piirid paika panna
iseseisvalt ja teadlikult. Lev Võgotski, Aleksei Leontjevi ja Aleksander Luria tegevusteoorias oli nurgakiviks käitumise praktiline ja kultuuriline vaimse arengu määramisel ja määratlemisel, siis Sigmund Freudi teoorias käsitleti isiksuse arengu etappe sõltuvalt sellest, milline on sugutundi peamine rakendus mingil arenguetapil. Väärarengu puhul võib toimuda nn fiksatsioon mingil varasemal, hiljem ebaküpsusele viival arengustaadiumil. Erik Eriksoni teoorias rõhutatakse indiviidi sotsiaalset arengut lähtudes sellest, kui edukalt ja mil moel on realiseeritud isiku arengupotentsiaal eneseteostuses. Erikson toob välja igale eale iseloomulikud psühholoogilise kriisi sfäärid. Vanemate ja ümbruse käitumisest oleneb, milline isiksuse omadus antud staadiumis kinnistub. Jean Piaget´ käsitluses on peamine rõhuasetus nendel tunnetuslikel võimetel, mis on välja kujunenud mingiks kindlaks eluetapiks.
annaabi.ee 
