Rootsi aja reformid- Eesti jaoks areng või tagasiminek?
Alates 1593. aastast oli Rootsi riigi ametlikuks riigiusuks luterlus. Neid, kes luterlust
ainuvalitseva usuna ei tunnistanud, ähvardas riigist väljasaatmine või mõni muu
karistus. Eesti talupoeg oli usutegevuses osalemises pigem passiivses rollis, sest
pidi omandama kristliku usu alused ja kombed kohustuslikus korras, mis oli ka
olulisel määral saksakeelne. Arvan, et usulisel määral oli kristlikute tavade levimine
Eesti ajaloos oluliseks arengurolliks. Kuna luterluse põhimõtteks oli, et iga kristlane
peab suutma usutekste lugeda, siis nende tõlkimine ja üleüldine usukommete areng
mängis kindlasti ka olulist rolli algse eesti keele laienemisele. Uudses lõunaeesti
keeles avaldati Uus Testament aastal 1686.
Talurahva haridusele aitas Rootsi võim oluliselt kaasa. Selleks, et eestlased oleks
valmis lugema usutekste, oli vajalik omandada lugemis-ja kirjaoskus. Karl XI
annaabi.ee 
