Barokkmuusika ja tänapäeva muusika
aastal Paul Bekker oma
ettekandes "Nüüdismuusika" (saksa keeles Neue Musik), millega see sõnavorm tuleb avalikult käibele.
Bekker mõistab sõna all kasutatava muusikalise materjali ja muusikatunnetuse uuendamist.
Alates 1921. aastast suureneb Bekkeri tähenduses väljendi "nüüdismuusika" kasutamine, mis
viib 1924. aastaks väljendi "nüüdismuusika" kvaasiterminoloogilisele kinnistumisele. Herbert
Eimert rõhutab 1960. aastal formuleeringuga uue muusika teine arengufraas ühest küljest
spetsiaalselt seriaalse mõtlemise uudsust ning teisest küljest seob mõiste "nüüdismuusika" laiemalt
alates 1945. aastast tehtud muusikaliste avastustega. Seevastu Leo Schrade ja Hans
Oesch rõhutavad mõistega eelkõige muusika uut algust pärast aastat 1945.
Alates umbes 1926. aastast on mõistet "nüüdismuusika" sageli teatud muusikasuundade õigustamise
huvides piiritletud kaasaegse muusikaga, mis oma väärtushinnangutes on seotud teistsuguste