(märksõnad; kirjelda) Eesti hõimude ristiusustamise (13. sajandil) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. 23. Kuidas hinnata eestlaste rahvaarvu 12.saj. lõpus. (arutle) Rahvaarv ulatus 150 000 – 200 000 inimeseni. 24. Kas asjaolu, et eestlastel puudus 12 saj. oma riik, näitas meie mahajäämust muust maailmast? (arutle) Ei, me arenenesime ja jõudsime ilusti järgi . 25. Kuidas hinnata eestlaste suhtumist ristiusku Muinasaja lõpul?(arutle) Sellesse ei suhtutud eriti tõsiselt. Mõisted Venekirves – oli venekujuline tööriist nöörkeraamika kultuurist, mis levis kivi- ja pronksiajal. Pulli küla - on küla Pärnumaal Sauga vallas. Vanim Eesti asula, mesoliitiline (8500–9000 eKr) Pulli asula. Rehi – talurahvaarhitektuuris hoone, kus kuivatati ja peksti vilja. Lõuna-Eesti rehtedes töödeldi
(märksõnad; kirjelda) Eestlaste usundiks oli loodususund ehk animism. Tegevuste sisuks oli inimese ja looduse hea vahekorra tagamine. Metsa ei kardetud, sest seal elasid haldjad jne. 18. Kuidas hinnata eestlaste rahvaarvu suurust 21. saj. lõpus? (arutle) Asustus tihenes ja külad kasvasid. Rahvaarv ulatus 150 000 200 000 inimeseni. 19. Kas asjaolu, et eestlastel puudus 12 saj. oma riik, näitas meie mahajäämust muust maailmast? (arutle) Ei, me arenenesime ja jõudsime ilusti järgi. Meil oli nt. talirukis, mille nõudlus Euroopa turul oli suur. Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega. Eestlased tegelesid ka röövretkedel saadud vara ja vangide orjadeks müügiga. 20. Kuidas hinnata eestlaste suhtumist ristiusku Muinasaja lõpul? (arutle) Eestlastele see ei meeldinud. Kristlus toodi vägivallaga, jäi läbi aegade meie
annaabi.ee 
