Eesti keelest ja meelest
Seega eeldan, et eesti keelel
ja meelel on võimalus ka väljaspool riigipiire. Muidugi on ka teisi peresid, kes heidavad Eesti
üldse peast, kuid see ei tähenda, et väliseestlastes patriootide arv on olematu.
Keel muutub. Arvatakse sageli, et muutuda saab kas ainult halvemaks või siis ainult
paremaks, kuid on olemas ka kuldne kesktee, mille korral on pea võimatu otsustada kumba
äärmusesse seekordne uuenduslik manööver liigitada. Arvan, et hetkel eesti keeles toimunud
areguetappe või pidada just nimelt kahe otsaga asjaks. Uue põlvkonnaga ja kärme inglis keele
pealetungiga on keel rikastatud mitmete laen- ja ka tsitaatsõnadega, samas on aga tolmuga
kattunud vanemad ning kohmakamad väljendid sügavamale peitu pugenud. Kuid see ei
tähenda, et keel kannataks. Minu arvamuse kohaselt rikastavad erinevad uuenduslikud sõnad
ja väljendid meie keelt ja elu.
Meelega on lugu nõnda, et eestlane tagasihoidlik, samas kiuslik ja ka vaoshoitud