Koolireform 19. sajandi alguses
Eesti Aleksandrikool, eragümnaasium, mille jaoks hakati
peagi ka annetusi koguma. Aleksandrikooli ideest ja
sellele toetuste kogumisest sai rahvusliku ärkamisaja üks
kesksemaid üritusi, mis oma tipule jõudis 1870. aastatel,
muutudes ilmselt kõige ulatuslikumaks eestlaste
rahvuslikuks ürituseks üldse. Aleksandrikooli komiteesid
ja peakomiteed on mõnikord nimetatud ka Eesti esimeseks
parlamendiks. (M,Laar. Aratajad...)
Pildil: Johann Voldemar Jannsen (18191890)
1878.a. Ühtne õppeplaan ja programm
Usuõpetuse, rehkendamise, emakeele ja
laulmise kõrval muutus kohustuslikuks
õppeaineks geograafia, soovitatavaks ajalugu
ning vene keel, võimlemine poistele ning
käsitöö tütarlastele.
Külakooli emakeele programmi kuulus
esimesel talvel sorava lugemise õppimine ja
tähtede kirjutamine, teisel ning kolmandal
talvel jutustamine, ilukiri ja ortograafia.