Bioloogia olümpiaad
Pudipõlle järgi.
Herilaseviul on üks tume lai vööt saba tagumises otsas ning kaks esimeses.
Taliviu saba on ühtlasem ja tagaosas üks tume vööt.
Hiireviu on levinuim röövlind Eestis.
Hiireviu pesitseb üsna varjamatult inimese naabruses, kuid saab hakkama ka mujal, veel ei
leidu teda tihedamates asulates ja metsata laidudel.
Esimesed viud saabuvad Eestisse talvereisilt juba veebruari lõpus või märtsi alguses.
Aprillialgul hakkavad viud laineliselt üles- alla lendama,et märgistada territooriumi ning
kärarikkalt paarilisi püüdma.
Viule on omane kõrge ja pisut venitatud hüüd.
Hiireviupesad on kogukad: kõrgust harilikult kolmveerand meetrit ja paksust pool meetrit.
Pesa teevad hiireviud tavaliselt puukeskpaika, kuid pesi on ka ladvas ja alumistel okstel.
Viud eelistavad puid mis pakuvad varju varakevadel: ( kuusk ja muus okaspuud, kased jne.)
Viud munevad kõik aprillis.
annaabi.ee 
