mõjutustele Isendid jaotatakse liikidesse (dokumenteeritud 1,2 mlj, hinnanguline 10-14 mlj) Esialgne jaotus välimuse/tunnuste sarnasuse alusel, tänapäeval geneetika alusel Liikide ja eluvormide mitmekesisuse põhjused Taimeriigi suur mitmekesisus täieneb pidevalt evolutsiooni käigus Katteseemnetaimed: kõige rohkem liike, mitmekesisus suureneb liigisisese varieeruvuse arvel ◦ Hübridisatsioon ◦ Kohastumine ekstreemsetele kasvutingimustele ◦ Kleistogaamia ◦ Apogaamia Evolutsiooniliselt nooremad liigid on morfoloogiliselt vähem konservatiivsed, vanemad liigid, mis on geograafiliselt ja ökoloogiliselt stabiliseerunud on ka morfoloogiliselt stabiliseerunud Biosüstemaatika Teadus eluslooduse mitmekesisusest, selle vormidest, põhjustest ja tekkest; liikide ja teiste süstemaatika ühikute piiritlemisest, nimetamisest ja teaduslikult põhjendatud klassifitseerimisest
sammaldel ja sõnajalgtaimedel). Antibiootikum bioloogilist päritolu aine, mis valikuliselt baktereid vm. mikroobe hävi-tab või nende elutegevust pärsib. Antotsüaanid levinumaid värvained taimedes, millest on tingitud mitmesugused värvu- sed roosakaspunasest tumevioletini või helesiniseni. Punane, sinine või roosa värvus antotsüaanil on tingitud pH reaktsioonist ja teatud ioonidest rakumahlas. Apogaamia nähtus, kus uue taime loode (idu) ei arene mitte viljastatud munarakust, vaid mõnest teisest lootekoti rakust. Arhegoon pudeli- või kolvikujuline organ, milles valmivad munarakud (emassugurakud) Boniteet näitab kasvukoha tootlikkust mingi puuliigi seisukohast. Seda väljendatakse teatava vanusega (enamasti 50- või 100-aastase) puistu keskmise kõrgusena või leitakse puuliigi kohta koostatud tabelite või graafikute abil puistu keskmise või
annaabi.ee 
