palju nende lapse Velvoga ja üritab Olat mõista, kuigi see ei õnnestu tal kuigi hästi. Kui viimaks Silver küsib Olalt kui kaua see kestab, et tema on lapsega kodus samal ajal kui tema on teise mehega, on Ola järsku jõudnud otsusele, et armastab Apot ja tahab lahutust. Varsti elabki Ola Apo juures. Ta on võtnud kaasa ka Velvo, kellel oleks tegelikult parem olnud elda Silveri juures, aga Ola pidas kombekohasemaks poiss enda juurde võtta. Elu Apoga tundub Olale värskendav, kuid samas tunneb ta ka ennast uues kohas võõrana. Pinget lisab ka see, et korterit tuleb jagada Apo ämma ja eksnaisega, kellele ei ole lihtsalt kusagil elada ning ta kasutab seaduslikku õigust olla korteris kuna ta pole veel Apost lahutanud. Mis on muidugi Apo puhul väga kummaline, kuna tema ise oli see, kes soovitas Olal Silverist lahutada, samas kui ta ise pole seda teinud. Lisaks ei saa Apo ka Velvo läbi. Ola peab kõigele sellele lahenduseks omaette
abikaasa, Virve. Neil oli laps, kuid Apo ei võinud teda näha. Olal sai Virvest villand ja ta otsustas oma direktori Trummi käest abi küsida. Trumm ei saanud hetkel aidata. Vilma kutsus miniad kokku ja otsis lahendust, Virve polnud nõus lahkuma. Ola tahtis, et Apo ehitaks neile oma maja. Apole tundus see liiga üle jõu käiv. Apo ei tahtnud lahutada, kuna siis oleks tema võimalused oma tütrega kohtuda veel väiksemad. Velvo ei saanud Apoga läbi. Ola laenas Kaidalt raha, et osta välja auto, mis pidi neile vabadust rohkem andma. Autoga käidi Ola lapsepõlvekodu vaatamas. Apol oli halb tuju pikemat aega. Ta oli üritanud maja projekteerida, kuid rebis paberid katki. Läksid Olaga jalutama, tuli vastu koeraga mees. Ola mõtles, et võiks koera võtta, Apole oli see vastumeelt. Vilma hakkas ka masendusse vajuma. Ühel õhtul viskas ta Virvet kompotipurgiga. Apo viis ema Lasnamäele töökaaslase juurde
annaabi.ee 
