Ateismist Eestis
Või - mistõttu nad teisi just ründavadki.
Veidemann nimetab eesti kultuuri mõistmiseks oluliste märksõnadena ära eesti
keele ja geograafilise asendi kõrval ka pürgimust täiuse poole, lisades sinna
juurde märkuse - mida muidugi ei saavutata ning see põhjustab rahulolematust ja
kibestumist. Võibolla seetõttu ongi tekkinud väärastunud nägemus sellest, et
tippu jõudmiseks ei tule pingutada mitte ennast, vaid piisab sellest, et teisi enda
kõrvalt alla tõugata?
See süsteem aplitseerub üks-üheselt ka religiooni- ja ateismitemaatikale ja
selgitab nii mõndagi. Ehkki Toomas Paul on seisukohal, et eestlaste näol on tegu
usuliselt üsna leige rahvaga, räägivad sellele - ateismikontekstis - vastu näiteks
situatsioonid, kus on juttu olnud usuõpetusest (1905, 1920ndate aastate alguses,
XX sajandi lõpus). Probleemi tulipunkti viimisel on nähtavasti üheks oluliseks
osaks ka hirm - hirm selle ees, et paljastub see sünkretistlik logisev kaadervärk,
annaabi.ee 
