Jahindus (Eesti kiskjad)
Üksikjälg: sarnaneb tuhkru omale
Mink e ameerika naarits sarnaneb välimuselt euroopa naaritsale, kuid ta on pisut
suurem ning mingil on valge vaid alamokk (vahel harva on neil valget ka ülemokal).
Kehasuuruses avaldub sooline dimorfism: isased on emastest suuremad ja raskemad.
Fotodel ja loomafilmides (eriti juhul, kui neid näidatakse paralleelselt euroopa
naaritsaga) kujutatakse neid tihti ,,tigedatena" sakris karvaga (pärast veest väljumist)
või ,,aplatena" mõne suurema toiduobjektiga.
Mingi ,,päriskodu" on Põhja-Ameerika, kust ta 20. saj algul farmiloomana Euroopasse
toodi. Loodusesse pääsesid farmidest põgenedes, aga ka sihilikult lahti lastes. Mink on
võõrliik, kes kahjustab kohalikku faunat (tõrjus välja naaritsa, on toidukonkurendiks
teistele väiksematele kärplastele: tuhkrule, kärbile, nirgile ning kahjustab veelindude
populatsioone). Eestis saavutas arvukuse maksimumi 1970-´80tel.