Chartier vs White
tunnistust ajaloolase heausksusest ja meenutama midagi tõsiteadusliku protseduuri taolist.
Viimaseks küsib Chartier: kas pole ajaloo kirjutamise eesmärgiks tuvastada, kuidas
ajaloolased kasutavad igal konkreetsel ajalooperioodil uurimistehnikaid ja kriitikaprotseduure,
mis tagavad, olgugi ebavõrdsel määral, nende diskursuse "aususe" ja "objektiivsuse"? White'i
sõnul võivad erinevad ajaloolased anda ühe ja sama nähtuse kohta radikaalselt erinevaid, et
mitte öelda antiteetilisi, kuid ometi võrdselt veenvaid seletusi, ilma et nad seejuures
moonutaksid "fakte" või rikuksid ühtki tõendusmaterjali käsitlemise kohta kehtivat reeglit. Ja
see võimldas tal näha mineviku suurte ajaloolaste väärtust, ilma neid reastamata tänapäeva
praktikate kriteeriumide järgi- mis oleks ju mis tahes minevikuaspekti, sealhulgas
historiograafia enda mineviku uurimise puhul sügavalt ebajalooline lähenemine.
annaabi.ee 
