"antiparkinsonistlikud" - 1 õppematerjal

PARKINSONI TÕBI

haigusnähtude kogumit. Sümptomid võivad esineda iseseisvalt või erinevates kombinatsioonides. Erinevates kehapiirkondades. Domineerib üks haigusnäht. Olemas ka sekundaarseid sümptomeid. Kahjustub ka nn. vegetatiivne närvisüsteem. Olemas teisi sarnaste sümptomitega neuroloogilisi haigusi. Parkinsonismi erivormidest kõige sagedasem Parkinsoni tõbi. PARKINSONI TÕBI Esmakordselt kirjeldas 1817. aastal James Parkinson. Krooniline haigus. Määratakse antiparkinsonistlikud ravimid. Haiget häirivad enam jäikus, treemor, liigutuste aeglus ning ulatuse vähenemine, tasakaaluhäired, kõnnaku häired. Kliinilised nähud tekivad peaaju ühe kindla osa kahjustamisel- ekstrapüramidaalsüsteemi kahjustusest. Enamikel progresseeruvad haiguse avaldused aeglaselt. Haiguse sümptomid iseeesest ei taandarene. Mitteväljaravita haigus, kuid kaasaegse raviga saavad haiged säilitada aktiivse elu väga pikaks ajaks. Ei lühenda tavaliselt eluea pikkust.