Nafta
siis on ka nende kindlaksmääramine raske ning sageli ainult puurimise abil võimalik.
Vaatleme nüüd tektoonilisi tingimusi Eestis, eriti naftageoloogia seisukohalt. Üldiselt
püsib arvamine, et Eesti aluspõhja kihid omavad enam-vähem ühtlast kallakut
lõunasse 12'-15' suuruses. Peale selle on olemas veel mõned nõrgad antiklinaalid, mis
kulgevad meridionaalselt; kuid oma väikese amplituudi tõttu, mis on väikem kui
üldine kallak lõunasse, pole neil antiklinaalidel tähtsust. Sel viisil üldpilt Eesti
tektoonikast on niisugune, et meil on olemas vaid üks (lõunapoolse kallakuga) tiib
ühest lamedast ja suurest antiklinaalist, kusjuures põhjasse on kihid läbi lõigatud
maapinnast. Kihid avanevad järelikult nii, et nafta peaks rändama põhja, maapinnani
jõudma ning sel viisil kaduma. Kuid naabermaades, mis samuti geoloogiliselt
kuuluvad Eestiga ühtede tingimustega alasse, on puurimiste abil saavutatud hoopis
erinevaid tulemusi
annaabi.ee 
