Nafta ja faktid nafta kohta
See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme
kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva või lubjakivisse. Nafta liigub
ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat
moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski
naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid5
või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist.
Millest nafta koosneb?
Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal lihtne, on molekulaarne koostis väga keeruline.
Süsinik (82...87%)
Vesinik (12...15%)
Väävel (1,5%)
Lämmastik (0,5%)
Hapnik (0,5&)
Omadused
Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Mida suurem on nafta erikaal6,
seda suurem on lisandite sisaldus