Bütsants
Antiikkeeskujudele tuginedes õpetati seal grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja
filosoofiat. Hiljem asustati Konstantinoopolis ka teisi kõrgemaid koole. Seetõttu polnud
Bütsantsis kunagi sellist kultuurilangust, mis tabas varakeskaegset Lääne-Euroopat.
Talupojad olid küll kirjaoskamatud, kuid linnades levis kirjaoskus ka alamkihtides.
Aristrokraatia, riigiametnike ning vaimulike jaoks oli haridus enesestmõistetav. Õpetlased
tegelesid ka ülipõhjalike antiikkultuurialalaste leksikonide koostamisega ja kirjutasid
Platonist ning Aristotelest, püüdes antiikfilosoofiat ristiusu tõdedega ühte sobitada. Suur
osa antiikkreeka teostest on meieni säilinud just Bütsantsi käsikirjade vahendusel.
Bütsantsi lihtrahvale jäi antiikkultuur siiski kaugeks. Neile pakkusid suuremat huvi
pühakute elulood ehk hagiograafia. Olemuselt olid elulood küllalt ühetaolised: pühak
annaabi.ee 
