või plii) lisandeina antimoni, vaske jm. elemente Ajalugu • Esimese Babiidi sulam leiutati 1839 aastal Isaac Babbitt- i poolt Taunton, Massachusetts-is • Tuntud ka terminina “Valge Metall” Kasutusalad • Babiiti kasutatakse enim õhukese kihina keeruliste, mitme metallilistes struktuurides • “Laagrimaterjal” • “Antifriktsioon” • kasutatakse suurel koormusel ja kiirusel töötavate õlitatavate liugelaagrite liudadele õhukese antifriktsioonmaterjali kihi valamiseks (valamistemperatuur 300-420° C) Antifriktsioon - Laagrimaterjal Vahetult võlli (telje) tapiga kokkupuutes olev laagrimaterjal peab tagama minimaalsed hõõrdekaod, olema kulumiskindel, piisavalt (väsimus)tugev ja hea soojusjuht, erandjuhtudel veel ka kuuma- ja korrosioonikindel. Materjali, mis kõiki neid nõudeid ideaalselt rahuldaks, pole ja sõltuvalt konkreetseist vajadustest asetatakse ühele-kahele eelmainitule pearõhk. Ka
valmistatakse detaile,mida ei ole vaja termiliselt töödelda.Kvaliteetsest süsinikterasest aga detaile,mis nõuavad termilist töötlust.Legeeritud terasest tehakse detaile,mis peavad olema eriti tugevad ka kuumusele. Masinaehituses kasutatakse ka värvilisi metalle ja need jagunevad põhiliselt vasesulamiteks(pronksid,messingid,babiidid) ja kergsulamiteks(alumiiniumi-ja magneesiumisulamid) Pronks on vasesulam tina,plii,raua või alumiiniumiga.Teda kasutatakse kui antifriktsioonmaterjali liugelaagrite liudade ja tigurataste hammasvööde valmistamiseks.Messing on vase ja tsingi sulam.Ta on hästi lõiketöödeldav,stantsitav ja valatav.Babtiit on vase,tina,plii ja antimoni sulam.Kuna tal on head antifriktsiooniomadused kasutatakse seda liugelaagrite liudade katmiseks. Kergsulamid on alumiiniumi-ja magneesiumisulamid.Magneesiumisulamis vase,nikli ja tsingiga on heade valuomadustega,kerged ning hõlpsasti lõiketöödeldavad.Masinate ja seadmete ja keresid ning vähekoormatud
· Kõrgtugev malm Värvilised metallid Värvilised metallid, mida kasutatakse masinaehituses, jagunevad põhiliselt vasesulamiteks (pronksid, messingid, babiidid) ja kergsulamiteks (alumiiniumi- ja magneesiumisulamid). Pronks Pronks on metallisulam, mis koosneb enamasti vasest, mis on tavaliselt segatud tinaga. Vahel kasutatakse ka teisi elemente, näiteks fosforit, mangaani, alumiiniumi või räni. Pronksi kasutatakse enamasti antifriktsioonmaterjali liugelaagrite liudade, ujuknõelte ja tigurataste hammasvööde valmistamiseks. Veel on pronks laialdaselt kasutusel vedrude, pumbaosade, laagrite ja sarnaste juppide materjalina. Samuti tehakse pronksfiltreid õhu puhastamiseks autodes. Kasutatud kirjandus http://www.skandiakaubandus.ee/Voolikud/p_07_Komposiitvoolikud.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/metallid_kodus_elis.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Bushing_(bearing)#Bushing http://en.wikipedia.org/wiki/Bronze
täiendav kogus fluorplasti surutakse tööpinnale, kuna fluorplasti ruumiline soojuspaisumise tegur on märksa suurem kui pronksil. Poorne valgevask on samuti kasutatav antifriktsioonmaterjalina. Tsingi sisaldus on vahemikus 10-50%. Plastilisuse tstmiseks lisatakse vahel kuni 1,5% Pb ja 0,2-0,8 P. Kasutatakse mnikord valatud tinapronksi asemel vedelal hrdumisel. 4.1.4. Alumiiniumi baasil antifriktsioonmaterjalid Huvi alumiiniumi kui antifriktsioonmaterjali vastu on seotud tema väikese tiheduse, suure korrosioonikindluse ja mduka hinna tttu. Esimesed Al- baasil PAFM valmistati USA-s 1966 a. Neis nähakse perspektiivi asendamaks tinapronkse märg- ja kuival hrdumisel. Poorsel Al on küllaltki hea soojusjuhtivus, mistttu temperatuur 65 tööpindadel ei tuse krgele ja sellepärast lubatavad koormused ja kiirused ning tööiga vivad olla krgemad. Poorid immutatakse liga.
annaabi.ee 
