Reaalajasüsteemid
Olles vastandiks mittereaalajasüsteemile, kus ei ole ajalist piirangut süsteemi
reageerimisele, isegi kui kiire vastus või toimimine on eelistatud. Reaalajasüsteem võib
olla rakenduses, mis on seotud näiteks kriitilise ülesandega. Arvuti peab jälgima ja juhtima
reaalse maailma füüsikalisi protsesse. Osad protsessid on looduslikud ja ülejäänud on
inimese loodud tehislikud protsessid. Arvuti tegevus ja kiirus peab olema suurem kui
reaalse maailma protsessi toimumise kiirus. Antiblokeerumise süsteem ehk ABS on
lihtsaks näiteks ühest tavalisest reaalajasüsteemi kasutusvaldkonnast, kus süsteemil on
minimaalselt lühike aeg reageerimiseks, et rattad pidurdaksid stabiilselt. Arvutused
nimetatakse ebaõnnestunuks, kui need ei ole tehtud enne ajalist piirangut, kus ajaline
piirang on relatiivne sündmusega. Kui arvutus ebaõnnestub, siis peab süsteem selle uuesti
kordama ning see peab toimuma enne ajalist piirangut, seega peab arvutus olema mitmeid
kordi kiirem ajalisest piirist.
annaabi.ee 
