Aphrodite (Essee)
Antheia lubas Trooja kuninga
pojale Parisele maailma kõige kaunima naise armastust, kui too teda kolmest jumalannast
kõige ilusamaks nimetab. Kui Paris hoopis selleks Sparta kuninga abikaasat Helenat nimetas
ning Aphrodite oma tahtmist ei saanud, vihastas armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna.
Aphrodite kõige suurimaks armastuseks peetakse Adonist, keda imetles ka surnute riigi
kuninganna. Kahe jumalanna vahel tekkis suur riid, millele tegi lõpu peajumal Zeus.
Antheiale sarnaseid viljakusjumalannad on ka foiniikia mütoloogias olev Astarte ning
babüloonia mütoloogias Ištar. Aphrodite vasteks vanarooma mütoloogias on jumalanna
Venus. Etruskide jumalanna Turani ja roomlaste Venuse kujutised on sarnased Aphrodite
kujutistele. Vanimad riigid, kus levis Aphrodite kultus, olid arvatavasti Küpros ja saar
Kythera. Korintoses oli Aphrodite kultus seatud templiprostitutsiooniga. Aphrodite kultus
annaabi.ee 
