SÖÖMISHÄIRED JA PSÜHHOSOTSIAALSED NÕUSTAMISE MEETMED
Ravi eesmärgiks on patsiendi psüühiliste ja füüsiliste sümptomite leevendamine.
Ravi individuaalsed eesmärgid sõltuvad sümptomite raskusest ja haigusloost.
Haiguse varajane ravi kiirendab tervenemist ja parandab prognoosi. Psühhoteraapia on
tähtsaim ravivorm kõigi söömishäirete puhul, näiteks kognitiiv-käitumuslik teraapia (KKT)
on osutunud buliimia ravis efektiivseimaks ravi meetodiks. KKT keskendutakse haigust
säilitavate mõtte- ja tegevusmudelite parandamisele. Anorekia puhul on efektiivseteks
osutunud pereteraapia (noorukitel), lisaks kasutatatakse individuaal-, interpersonaalset- ,
KKT- ning psühhodünaamilisteraapiat.
Söömishäiretes paranemine on pikaajaline protsess ja sageli esineb tagasilangust.
Anaoreksiast paranenute protsent on madal: osadel neist jäävad püsima kehataju häire,
häirunud söömine ja psühhiaatrilised probleemid. Buliima ravi korral on paranenuid umbes
50 -70%, kuid 6 aastat hiljem on taashaigetunuid nende seas 30-50%.