suurendamisel tekib moment, kus elektronide trajektoorid ei ulatu anoodini ja elektronid jõuavad katoodini tagasi. Anoodivool väheneb järsult nullini. Vastavalt induktsiooni väärtust nimetatakse kriitiliseks magnetiliseks induktsiooniks Bk. Edasisel induktsiooni suurendamisel trajektoorid kõverduvad veel tugevamini ning järelikult anoodvoolu tugevus jääb nulliks. Joonisel on toodud sõltuvused Ia=f(B) erinevate anoodpingete Ua korral. Vertikaalne anoodvoolu langevus (pidev joon) esineks siis, kui kõik elektronid väljuksid katoodist võrdse algkiirusega. Tegelikult väljuvad elektronid erinevate algkiirustega ning seetõttu toimub anoodvoolu langus teatud magnetilise induktsiooni vahemikus (katkendlik joon). Sama põhjustab ka elektroodide mittetäielik koaksiaalsus, mgnetvälja suuna kõrvalekaldumine elektroodide telje suunast, jääkgaaside olemasolu lambis jne. Elektroni erialeng avaldub siin järgmiselt:
induktsiooni suurendamisel tekib moment, kus elektronide trajektoorid ei ulatu anoodini ja elektronid jõuavad katoodini tagasi. Anoodivool väheneb järsult nullini. Vastavalt induktsiooni väärtust nimetatakse kriitiliseks magnetiliseks induktsiooniks Bk. Edasisel induktsiooni suurendamisel trajektoorid kõverduvad veel tugevamini ning järelikult anoodvoolu tugevus jääb nulliks. Joonisel on toodud sõltuvused Ia=f(B) erinevate anoodpingete Ua korral. Vertikaalne anoodvoolu langevus (pidev joon) esineks siis, kui kõik elektronid väljuksid katoodist võrdse algkiirusega. Tegelikult väljuvad elektronid erinevate algkiirustega ning seetõttu toimub anoodvoolu langus teatud magnetilise induktsiooni vahemikus (katkendlik joon). Sama põhjustab ka elektroodide mittetäielik koaksiaalsus, mgnetvälja suuna kõrvalekaldumine elektroodide telje suunast, jääkgaaside olemasolu lambis jne. Elektroni erialeng avaldub siin järgmiselt: