induktsiooni vahemikus (katkendlik joon). Sama põhjustab ka elektroodide mittetäielik koaksiaalsus, mgnetvälja suuna kõrvalekaldumine elektroodide telje suunast, jääkgaaside olemasolu lambis jne. Elektroni erialeng avaldub siin järgmiselt: -2 e R 2 = 8U a B k R a 1 - k2 (1) m R a kus Ua on anoodpinge, Ra anoodi raadius ja Rk katoodi raadius. Sellest valemist järeldub, et elektroni erilaengu arvutamiseks on vaja antud anoodpinge korral määrata kriitilise induktsiooni väärtus Bk ja teada anoodi ning katoodi raadiusi. Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistad ja katseseadme konstandid: Ra=5,3 mm; Rk=2,7 mm; solenoidi keerdude arv N=2067 ja solenoidi pikkus l=0,39 m. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele. Anoodpinge ja solenoidivoolu reguleerimise
Sama põhjustab ka elektroodide mittetäielik koaksiaalsus, mgnetvälja suuna kõrvalekaldumine elektroodide telje suunast, jääkgaaside olemasolu lambis jne. Elektroni erialeng avaldub siin järgmiselt: 2 e R2 8U a B k R a 1 k2 m R a (1) kus Ua on anoodpinge, Ra –anoodi raadius ja Rk –katoodi raadius. Sellest valemist järeldub, et elektroni erilaengu arvutamiseks on vaja antud anoodpinge korral määrata kriitilise induktsiooni väärtus Bk ja teada anoodi ning katoodi raadiusi. Pika solenoidi magnetilist induktsiooni arvutatakse valemiga: s I l N B = µ0 , (2) kus µ0 on SI- süsteemi magnetiline konstant ( m 7 H 0 4 10− µ = π ⋅ ), N on pooli keerdude arv, l – solenoidi pikkus ja s I – voolutugevus solenoidis
Elektroni erilaengu määramine magnetroni abil. Magnetron alusel koos solenoidiga, vahelduvpinge allikas, 2 alalispingeallikat, milliampermeeter, ampermeeter, voltmeeter, reostaadid, juhtmed.. Skeem Töö käik. 1. Protokollige katseseadet iseloomustavad andmed ja mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele. Anoodpinge ja solenoidivoolu reguleerimise potentsiomeetrid keerake nullasendisse. 3. Paluge juhendajal kontrollida skeem ja anda tööülesanne. 4. Lülitage sisse katoodi kütteplokk, milleks on vahelduvpinge toiteallikas. Pärast katoodi 10...15-minutilist soojenemist reguleerige anoodpinge juhendaja poolt antud väärtusele U a. Oodake kuni anoodvool Ia jääb enam-vähem konstantseks. 5. Määrake anoodvoolu tugevuse sõltuvus solenoidvoolu tugevusest
türistori äärmised siirded 1 ja 3 samuti päripingestatud, keskmine siire 2 aga vastupingestatud. Keskmisel siirdel on potentsiaalibarjääär kõrgem kui äärmistel. Madalatel anoodpingetel on türistori läbiv vool väike ( A, mA), mis kujuneb põhiliselt vähemuslaengukandjate _ soojusliikumisest läbi vastupingestatud siirde 2. Pinge edasisel suurenemisel see vool märkimisväärselt ei kasva. Anoodpinge teatud väärtusest alates suureneb anoodvool järsult, sest siirde takistus väheneb laviinläbilöögi tõttu nullini. Seda pinget nimetatakse blokeerpingeks UB0. Blokeerpingel türistor avaneb. Blokeerpinge UB0 vähendamiseks tuleb alandada vastupingestatud siirde potentsiaalibarjääri. Selle saavutamiseks ühendatakse tüürelektroodiga sõltumatu toiteallikas pingega U G = (0,3...10) V. Lüliti S sulgemisel tekib tüürahelas tüürvool I G, mida on võimalik muuta reostaadi R G abil.
türistoridest või transistoridest. Kasutatakse ka osaliselt tüüritavaid alaldeid, milles osa ventiilidest on dioodid, osa türistorid. Pooljuhtmuundurite põhilülitused, sealhulgas alaldid ja vaheldid, on standardiseeritud ning neile on omistatud vastavad tähised, nt. poolperioodalaldi puhul M1. Tüüritavate alaldite väljundpinget juhitakse türistoride sisselülitamishetke ehk tüürnurga muutmisega. Vahelduvpingega toitmisel saab türistor avaneda positiivse anoodpinge olemasolu korral, s.t. pinge positiivse poollaine ajal. Türistor sulgub pärast seda kui vool türistoris on vähenenud allapoole hoidevoolu väärtust. Vahelduvvooluvõrgus toimub see pinge negatiivse poollaine ajal, mil ka vool väheneb nullini ja muudab seejärel suunda. Türistori tüürnurka määratakse siinuskõveral alates hetkest, mil antud türistoril tekib positiivne anoodpinge. Ühefaasiliste alaldite korral on selleks siinuspinge nullhetk.
Türistore liigitatakse tüürimismooduse järgi: mittetüüritavad, kui türistoril on ainult kaks elektroodi (anood ja katood). Tema sisselülitamiseks (avamiseks) ja väljalülitamiseks (sulgemiseks) tuleb muuta toitepinge polaarsust. Sellist türistori nimetatakse ka dinistoriks. tüüritavad, kui türistoril on kolm elektroodi (anood, katood ja tüürelektrood). Sellist türistori nimetatakse ka trinistoriks. Türistore saab sisse lülitada kas kindla polaarsuse ja väärtusega anoodpinge või tüürelektroodile antava elektripinge abil. Tüüritavaid türistore, mida saab ainult sisse lülitada, nimetatakse üheopratsioonilisteks. Türistore, mida saab tüürvoolu abil ka välja lülitada, nimetatakse kaheoperatsioonilisteks. Kasutatavamad on üheoperatsioonilised türistorid, mille väljalülitamiseks tuleb katkestada anoodvool või muuta anoodpinge polaarsust. Türistore kasutatakse põhiliselt alaldites reguleeritava väljundpinge saamiseks, vaheldites ja sagedusmuundurites
a) mittetüüritavad, kui türistoril on ainult kaks elektroodi (anood ja katood). Tema sisselülitamiseks (avamiseks) ja väljalülitamiseks (sulgemiseks) tuleb muuta toitepinge polaarsust. Sellist türistori nimetatakse ka dinistoriks. b) tüüritavad, kui türistoril on kolm elektroodi (anood, katood ja tüürelektrood). Sellist türistori nimetatakse ka trinistoriks. Türistore saab sisse lülitada kas kindla polaarsuse ja väärtusega anoodpinge või tüürelektroodile antava elektripinge abil. Tüüritavaid türistore, mida saab ainult sisse lülitada, nimetatakse üheopratsioonilisteks. Türistore, mida saab tüürvoolu abil ka välja lülitada, nimetatakse kaheoperatsioonilisteks. Kasutatavamad on üheoperatsioonilised türistorid, mille väljalülitamiseks tuleb katkestada anoodvool või muuta anoodpinge polaarsust. Türistore kasutatakse põhiliselt alaldites reguleeritava väljundpinge saamiseks,
7. JOONIS 8.7. Türistori sulgemiseks tuleb seda läbiv vool viia hoidevoolust väiksemaks või anda türistorile vastupinge. Lisaks dioodtüristoril kasutatavatele parameetritele, kasutatakse trioodtüristoridel veel avavat tüürvoolu IGT (kas alalis või impulssvooluna) ja avavat tüürpinget UGT.Toime kiirust kajastab väljalülitumiskestus tq. Reeglina lülituvad türistorid aeglasemalt välja kui sisse. Türistorid on tundlikud kiiretele anoodpinge muutustele. Kui anoodpinge muutumise kiirus du/dt ületab lubatu, võib türistor avaneda või avaneb tavalisest väiksemal ümberlülitumispingel. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 6" 8.5. Vastujuhtiv türistor Vastujuhtiv türistor on selline trioodtüristor, mis on ekvivalentne türistori ja vastusuunas ühendatud dioodi paralleellülitusega. Päripingel käitub see tavalise trioodtüristorina, vastupingel aga päripingestatud dioodina. Tema ekvivalentskeem ja
teravdav mask ja võre. Võre ühendatakse maskiga ja sellele antakse anoodiga võrdne pinge, mille toimel nad kiirendavad anoodile liikuvaid elektrone. Helenduma hakkavad need anoodid, mis on positiivselt pingestatud. Võre pinge muutmisega on võimalik helendumist moduleerida, näiteks dünaamilises reziimis. Siseküljel on katoodiga ühendatud läbipaistev juhtiv kiht, mis väldib staatiliste laengute kogunemist. Seadise tööks on vajalik anoodpinge 10..30 V, anoodvool 1..10 mA, küttepinge 1,3..5 V, küttevool 15..150 mA. http://de.wikipedia.org/wiki/Magisches_Auge_(Radio) http://en.wikipedia.org/wiki/Display_examples Joonis 4.20. Raadiovastuvõtja häälestusindikaator ("maagiline silm", vasakul ja keskel) ning numbriline vaakuumluminestsentsindikaator (paremal) [12]. 4.3.6 Plasmapaneel Plasmapaneel e. kuvar: ingl.k. PDP = Plasma Display Panel. Pikkov lk 50
Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 36 Juhul kui lüliti S on avatud (IG = 0), on päripingestatud türistori äärmised siirded 1 ja 3 samuti päripingestatud, keskmine siire 2 aga vastupingestatud. Madalatel anoodpingetel on türistori läbiv vool väike (mA...mA) ja see kujuneb põhiliselt vähemuslaengukandjate liikumisest läbi vastupingestatud siirde 2. Anoodpinge teatud väärtusest alates suureneb anoodvool järsult, sest vastupingestatud siirde takistus väheneb laviinläbilöögi tõttu nullini. Seda pinget nimetatakse blokeerpingeks UB0 . Blokeerpingel türistor avaneb. Blokeerpinge UB0 vähendamiseks tuleb alandada vastupingestatud siirde potentsiaalibarjääri. Selleks ühendatakse tüürelektroodiga sõltumatu toiteallikas pingega UG = (0,3...10) V. Lüliti S sulgemisel tekib tüürahelas tüürvool IG, mida saab muuta reostaadi RG abil
väiksemaks või anda türistorile vastupinge. Lisaks dioodtüristoril kasutatavatele parameetritele, kasutatakse trioodtüristoridel veel avavat tüürvoolu I (kas alalis või impulssvooluna) ja avavat tüürpinget U . Toime GT GT kiirust kajastab väljalülitumiskestus t . Reeglina lülituvad türistori aeglasemalt välja kui q sisse. Türistorid on tundlikud kiiretele anoodpinge muutustele. Kui anoodpinge muutumise kiirus ületab lubatu, võib türistor ennatlikult avaneda. 6.5. Trioodsümmistor ehk TRIAC Trioodsümmistor on ekvivalentne kahe vastassuunas ühendatud trioodtüristoriga. Kahe türistori vastassuunalisel ühendamisel kujuneb ühes seadises selline nelja siirdega struktuur, kus keskmised kihid on mõlemale türistorile ühised. Kui niisugusele türistorile rakendada pinge plussiga Nl kihil, siis on siirdel Nl-Pl vastupinge ja seda läbib nõrk vool
Türistori sulgemiseks tuleb seda läbiv vool viia hoidevoolust väiksemaks või anda türistorile vastupinge. Lisaks dioodtüristoril kasutatavatele parameetritele, kasutatakse trioodtüristoridel veel avavat tüürvoolu IGT (kas alalis või impulssvooluna) ja avavat tüürpinget UGT. Toime kiirust kajastab väljalülitumiskestus tq. Reeglina lülituvad türistori aeglasemalt välja kui sisse. Türistorid on tundlikud kiiretele anoodpinge muutustele. Kui anoodpinge muutumise kiirus ületab lubatu, võib türistor ennatlikult avaneda. 6.5. Trioodsümmistor ehk TRIAC Trioodsümmistor on ekvivalentne kahe vastassuunas ühendatud trioodtüristoriga. Kahe türistori vastassuunalisel ühendamisel kujuneb ühes seadises selline nelja siirdega struktuur, kus keskmised kihid on mõlemale türistorile ühised. Kui niisugusele türistorile rakendada pinge plussiga Nl kihil, siis on siirdel Nl-Pl vastupinge ja seda läbib nõrk vool
anoodpinget, kusjuures juhtimisnurka ei reguleerita või reguleeritakse kitsas vahemikus. Juhtimisimpulsside saamise lihtsaimat viisi selgitab joonis 2.9. Joonis 2.9 Oletame, et klemmil U on positiivne potentsiaal. Sel juhul läbib türistori V1 juhtimis- üleminekut (sest p-n-juhtimisülemineku dioodomadused on mitteolulised), kontakti K ja takistit R ja edasi läbi türistori V2 juhtimisülemineku klemmile X juhtimisvool ij. Seega on türistori V2 anoodpinge ja juhtimisvool positiivsed ning ta avaneb, kui juhtimisvool saavutab vajaliku väärtuse. Kui türistor V2 on avanenud, shunteerib ta juhtimisahela ja juhtimisvool katkeb, sest türistori pärisuuna takistus on tühiselt väike võrreldes juhtimisahela takistusega. Seega toimub automaatne juhtimisimpulsi formeerimine. Juhtimisnurk sõltub takisti R ja koormustakisti takistustest. Skeemi puuduseks on asjaolu,et türistoride parameetrite erinevuse tõttu on nende
annaabi.ee 
