küttepingest. Kui solenoidi abil tekitada magnetväli, siis lisaks elektrilisele jõule mõjub elektronile magnetiline Lorentzi jõud, mis on risti nii kiiruse kui ka magnetväljaga. Mida suurem on magneetiline induktsioon B seda suurem on trajektooride kõrvalekaldumine. Kui nõrga magnetvälja korral jõuavad kõik elektronid anoodile ja anoodvool püsib konstantsena, siis induktsiooni suurendamisel tekib moment, kus elektronide trajektoorid ei ulatu anoodini ja elektronid jõuavad katoodini tagasi. Anoodivool väheneb järsult nullini. Vastavalt induktsiooni väärtust nimetatakse kriitiliseks magnetiliseks induktsiooniks Bk. Edasisel induktsiooni suurendamisel trajektoorid kõverduvad veel tugevamini ning järelikult anoodvoolu tugevus jääb nulliks. Joonisel on toodud sõltuvused Ia=f(B) erinevate anoodpingete Ua korral. Vertikaalne anoodvoolu langevus (pidev joon) esineks siis, kui kõik elektronid väljuksid katoodist võrdse algkiirusega
küttepingest. Kui solenoidi abil tekitada magnetväli, siis lisaks elektrilisele jõule mõjub elektronile magnetiline Lorentzi jõud, mis on risti nii kiiruse kui ka magnetväljaga. Mida suurem on magneetiline induktsioon B seda suurem on trajektooride kõrvalekaldumine. Kui nõrga magnetvälja korral jõuavad kõik elektronid anoodile ja anoodvool püsib konstantsena, siis induktsiooni suurendamisel tekib moment, kus elektronide trajektoorid ei ulatu anoodini ja elektronid jõuavad katoodini tagasi. Anoodivool väheneb järsult nullini. Vastavalt induktsiooni väärtust nimetatakse kriitiliseks magnetiliseks induktsiooniks Bk. Edasisel induktsiooni suurendamisel trajektoorid kõverduvad veel tugevamini ning järelikult anoodvoolu tugevus jääb nulliks. Joonisel on toodud sõltuvused Ia=f(B) erinevate anoodpingete Ua korral. Vertikaalne anoodvoolu langevus (pidev joon) esineks siis, kui kõik elektronid väljuksid katoodist võrdse algkiirusega
allikateks võivad olla: · laviinist katoodile suunduvad ioonid · laviinist lähtuv katoodi fotoionisatsioon · gaaside segus toimuv fotoionisatsioon a) Lahendus madalatel rõhkudel Madalatel rõhkudel (p 1 mmHg) võivad ka katoodile suunduvad ioonid katoodi pinnast elektrone välja lüüa. Pinnaionisatsiooni tegur e. Townsend'I III tegur näitab mitu elektroni lööb pinnast välja üks ioon. Laviinis maksimaalsel (katoodist anoodini) teekonnal s (joon. 2.3) on elektronide arv n = e^ s . Seega on seal n -1= e^ s-1 iooni. Laviini tekitamiseks tuleb pinnast välja lüüa vähemalt 1 elektron, seega sõltumatu lahenduse tingimuseks on 13. Lahendus ühtlases väljas normaalsetel või normaalsest kõrgematel rõhkudel 14. Pacheni seadus Otsitav on sõltumatu lahenduse lävipinge (alguspinge). Sõltumatu lahenduse tingimus (ühe elektroni poolt katoodist anoodini põhjustatud ionisatsioonide arv) 15
annaabi.ee 
