kohaselt on kogu meie Universum tekkinud esialgsest vaakumist selles toimuvate protsesside tulemusena, mis viib vaakumi mullistumisele. See aga tähendabki edasiselt inflatsiooniliselt paisuva Universumi teket. Selliseid "mulle" ehk universumeid peaks olema tohutu hulk, ja meie oleme seal vaid üks realiige. Algul oli Universum täielikult sümmeetriline aine ja antiaine suhtes. Paisuvas ja jahtuvas Universumis pidanuks aine ja antiaine ühesugugsed osakesed paarikaupa annihileeruma ja muutuma lõpptulemusena peamiselt footonpaarideks. Sel juhul ei oleks üldse saanud kujuneda taevakehasid. Nõrk asümmeetria aine ja antiaine osakeste vahel, kerge ülekaaluga aineosakeste kasuks, tekib Universumis aga inflatsioonilise evolutsioonistaadiumi lõpul. Nimelt on sel ajal temperatuur niivõrd kõrge, et elementaarosakestele kehtib nn.suur ühendus, mille puhul on ühtseks liitunud elektronõrga interaktsiooniga ka tugev interaktsioon. KIIRGUSDOMINANTNE ARENGUETAPP
Kvargid hakkasid ühinema hadroniteks (sh. prootoniteks ja neutroniteks) ning jäid neisse vangi, elektronõrk mõju lahknes nõrgaks ja elektromagnetiliseks, tekkisid leptonid (sh. elektronid ja positronid). Neljas faasisiire ca 1 s peale Universumi tekkehetke osakeste kineetilise energia väärtusel 1 MeV ja temperatuuril 1010 K, lõpetas kiirgusdominantse ajastu. Algas footonite ajastu. Elektronid ja positronid hakkasid annihileeruma reaalfootoniteks. Tekkisid kergemad tuumad. Ajastu lõpuks koosnes aine ¾ osas H tuumadest (vabadest prootonitest) ja ¼ osas He tuumadest (alfaosakestest). 300 000 aastat peale Universumi tekkehetke, temperatuuril 4000 K, hakkasid aine ja kiirgus selgesti lahknema (reaalfootoneid oli juba väga palju), Universum muutus läbipaistvaks, hakkasid tekkima kergemad aatomid. 1 miljard aastat peale Universumi tekkehetke, temperatuuril 10 K, algas tähtede ja galaktikate teke
Kvargid hakkasid ühinema hadroniteks (sh. prootoniteks ja neutroniteks) ning jäid neisse vangi, elektronõrk mõju lahknes nõrgaks ja elektromagnetiliseks, tekkisid leptonid (sh. elektronid ja positronid). Neljas faasisiire ca 1 s peale Universumi tekkehetke osakeste kineetilise energia väärtusel 1 MeV ja temperatuuril 1010 K, lõpetas kiirgusdominantse ajastu. Algas footonite ajastu. Elektronid ja positronid hakkasid annihileeruma reaalfootoniteks. Tekkisid kergemad tuumad. Ajastu lõpuks koosnes aine ¾ osas H tuumadest (vabadest prootonitest) ja ¼ osas He tuumadest (alfaosakestest). 300 000 aastat peale Universumi tekkehetke, temperatuuril 4000 K, hakkasid aine ja kiirgus selgesti lahknema (reaalfootoneid oli juba väga palju), Universum muutus läbipaistvaks, hakkasid tekkima kergemad aatomid. 1 miljard aastat peale Universumi tekkehetke, temperatuuril 10 K, algas tähtede ja galaktikate teke
annaabi.ee 
