Tähtedes toimuvad füüsikalised protsessid
neutroniteks. Ühe grammi vesiniku kohta on nn massidefekt ekvivalentne 6,2* 1018 ergiga.
Kui tähe tsentris on temperatuur 15 miljonit kraadi ja vesiniku tihedus vähemalt 100 g/cm3,
algab seal pp-reaktsioonide ahel. Esimese reaktsiooni, kahe prootoni ühinemine deuteeriumi
tuumaks, toimumise tõenäosus on ülimalt väike. Neutriinod väljuvad tähest takistamatult ja
viivad kaasa reaktsioonide lõpptulemuses teatud osa energiast. Positron annihileerub
momentaalselt elektroniga, mida tähes võib kohata „igal sammul“. Ka deuteerium leiab
kiiresti endale prootoni, ja moodustub heeliumi isotoop. Seejuures vabaneb võimas
gammakvant, mis moodustab lõviosa tähekiirgusest. Gammakvant ei pääse tähest välja, vaid
neeldub esimeses sobivas aatomis. Enamasti kiirgab aatom saadud energia välja mitme
väiksema energiaga kvandina, mis omakorda neeldub jne. Tähe keskosas vabanev energia