Tegelased ja sündmused valiti piiblist. Teemadeks olid: KRUTSIFIKS (ristilöödud Jeesuse kujutamine), MADONNA (ema Maarja koos oma poja Jeesusega), PIETA (Maarja, kes leinab oma ristilt võetud poega), KOLGATA GRUPP (laiendatud krutsifiks, kus ristilöödud Jeesus on oma jüngritega), MAARJA KUULUTUS ja KÜLASTUSGRUPP, PÜHA ÕHTUSÖÖMAAEG. Katkueelset aega peeti gooti ajastu kõrghetkeks, sest siis hakkasid üle pika aja tekkima portreeskulptuurid. Esialgu olid need suurtest annetajatest kirikutele (Uta ja Ekkehard). Erandiks oli ka ratsamonument väejuhist Bamburgis. Suursugune ja rahulik kunst muutus aga järsult pärast katku, kui kunst muutus tundelisemaks ning hakati näitama Kristust kannatavana ning kujutati surmatantsuteemat. Samuti Kolgata Gruppi. CHARTRES'is ja REIMS'is oli palju skulptuure, sest seinte peal polnud palju vaba ruumi maalide jaoks. Reimsis suur skulptuuride grupp: KÜLASTUSGRUPP, kus kujutatakse ka inimkumerusi
plastikale kui eelmainitud sammaste skulptuuridele. Iseseisvate figuuridena on leitud veel puunümfide jakside kujusid, mille puhul on eriti tähelepanuväärne nende loomulikkus ja sarnasus tavalistele inimestele. Nende vormikuses ja sisemises pingestatuses on näha jätku Harappa traditsioonile. Palju on leitud ka pisiplastikat - inimpäid ja muid fragmente ja mille puhul on tegemist tõenäoliselt potreekujutistega annetajatest. 2.1 Sakraalarhitektuur Pärast Asoka surma käis ta impeerium alla ja 185 a eKr tapeti viimane Maurjade dünastia järeltulija. Riik lagunes mitmeks osaks südamik ehk Magadha läks Sunga dünastiale, lõunas Dekkani platool sai võimule Adahra dünastia, selle kõrval veel riik nimega Kalinga. Läänes Induse aladel lagunes Aleksander Suure impeeriumi kunagine osa Kreeka-Baktria riik ja selle aladele jäid rivaalitsema partia ja baktria dünastiad. Baktria
annaabi.ee 
