Elektriajami juhtimine
Joonisel 6.8 on kujutatud kaudse vektorjuhtimisega asünkroonajami plokkskeemi.
Joonis 6.8
6.4.3. Loomulik vektorjuhtimine.
Loomulik vektorjuhtimine põhineb hüpoteesil, et asünkroonmootori võib taandada
ekvivalentseks alalisvoolumootoriks ning et teda kirjeldavad alalisvoolumootori
omadega sarnased võrrandid. Staatorivoolu vektori magnetvoosuunalist komponenti
vaadeldakse sel juhul ergutusvooluna ning sellega ristsuunalist komponenti mootori
ankruvooluna. Mootori maksimaalne pöördemoment saadakse juhul kui mootori
magnetahel on küllastuse piiril ning magneetimisvool (ergutusvool) hoitakse
konstantsena. Mootori kiiruse võib siis leida järgmise valemiga:
E / ( I* L
Mootori emj saab arvutada staatoripinge ja staatorivoolu kaudu, kui lahutada
toitepingest staatorimähise pingelang. Näiliselt lihtsad arvutused muudab keerukaks
annaabi.ee 
